Lõppenud aasta enim laenutatud raamat oli legendaarse näitleja elulugu, popim pill ukulele
3. jaanuar 2024, 16:50
Pärnu keskuslinna raamatukogudest mullu enim laenutatud raamatud olid Eero Epneri “Lembit Ulfsak” ja Andrus Kiviräha “Rehepapp” (284 laenutust), Delia Owensi “Kus laulavad langustid” (243) ja Colleen Hooveri “Ei iial enam” (149).
Pärnu keskraamatukogu ilukirjanduse osakonna juhtspetsialist Kadi Taremaa sõnas, et enimtahetud märksõnad on “armastus” ja “krimka”, samal ajal ei saa öelda, et üldse ei võetaks midagi tõsist. Iga raamat leiab lugeja ja ükski neist niisama riiulis ei seisa. “Krimkad on isegi populaarsemad kui naistekad, samuti uuemad elulooraamatud: Ulfsaki kõrval Kersti Merilaas ja August Sang (Liina Pihlaku “Elu puu”), kuna nad on Pärnuga seotud,” rääkis Taremaa.
Pärnu keskraamatukogu peamajas ning Rääma ja Ranna haruraamatukogus laenutati eelmisel aastal (22. detsembri seisuga) 319 457 raamatut, neist 30 311 lastele. Kogu aasta numbreid veel arvutatakse kokku, kuid neile lisandub vaid mõni päev. Veel ei ole ka osavaldade andmeid.
Võrdluseks: 2022. aastal laenutati keskuslinna raamatukogudes 330 515 raamatut ja neist peaaegu 33 000 lastele ehk kokku natuke rohkem. “Tegelikult on ka 2023. aasta number hea, lugejate huvi ja laenutuste arv on stabiilne olnud,” hindas Pärnu keskraamatukogu juht Krista Visas.
Ilukirjandust laenutati mullu keskmiselt 46 raamatut tunnis. Aasta tegusaim päev oli 2. mai, kui lugeda võeti 103 raamatut tunnis (1,7 raamatut minutis).
Teabekirjandusest olid enim nõutud eesti keele õpikud algajale inglise ja vene keele baasil (120 ja 93 laenutust).
Lasteraamatutest laenutati kõige rohkem Mika Keräneni “Varastatud oranž jalgratas” (227 laenutust).
Ajakirjade laenutustabeli eesotsas oli Naisteleht (850 laenutust).
Muusikaosakonna pilliriiuli popimad pillid olid ukulele (13 laenutust), kaks klassikalist kitarri (12 ja 11) ja djembe (9).
Raamatukapist said soovijad oma tellitud raamatud kätte 5745 korral.