:format(webp)/nginx/o/2024/01/05/15816104t1ha425.jpg)
Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkester alustavad 16. jaanuaril Pärnu kontserdimajas oma Euroopa tuuri, mis ühtlasi on tänavu kesksuvel toimuva 14. Pärnu muusikafestivali erikontsert.
Festivali peakorraldaja Kristjan Hallik tõdes, et elukalliduse kiire tõus on mõjutanud tugevalt neidki: ainuüksi muusikute majutuskulu on mõne aastaga kasvanud kolm korda.
Kaheksandat hooaega maailmas kontserte andvad Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkester (EFO) toovad tuuri avakontserdil kuulajate ette meie rahvusvaheliselt tuntuima helilooja Arvo Pärdi ja tema kaasaegse, Ukraina helilooja Valentõn Sõlvestrovi loomingu. 20. sajandi klassikast on programmis Šostakovitš, kel samuti tuli eluajal taluda repressioone.
Päev hiljem Tallinnas esitatakse muud turneel kavas olevad teosed. Edasi suunduvad muusikud nädalaks Kesk-Euroopasse. Dortmundis antakse kontsert, millega algab Pärdi loomingut tutvustav sündmuste sari Saksamaal Põhja-Rein-Vestfaali liidumaal. Seejärel võetakse siht lõunasse, Stuttgarti ja Zürichisse. Tuur lõpeb 24.–25. jaanuaril Euroopa kultuuri-Mekades Viinis ja Münchenis.
:format(webp)/nginx/o/2024/01/05/15816105t1h64d3.jpg)
EFOga osalevad tuuril Eesti orkestrites töötavad parimad muusikud, välisriikides karjääri tegevad eestlased ja paljude Euroopa tipporkestrite solistid. EFO dirigent Paavo Järvi nimetab kollektiivi enda üheks tähtsamaks muusikaliseks väljundiks ja lubab traditsiooni jätkumist alanud aastalgi: kodupubliku ette naaseb EFO 9.–19. juulini toimuval Pärnu muusikafestivalil.
Pärnu kontserdimajas algava Euroopa turnee avakontserdi publik on esimene, kes saab osa värsketest muusikalistest meeleoludest ja kavast EFO heakõlalises kodusaalis. Samal õhtul tutvustatakse publikule suvise Pärnu muusikafestivali plaane. Tagamaks mugav jõudmine kontserdile, paneb Pärnu muusikafestival Lux Express Charteriga pealinnast Pärnusse käima eribussid.
Muusikud saabuvad paar päeva enne erikontserti, proovid vältavad hommikust õhtuni ja taas tullakse igalt poolt üle maailma Pärnusse kokku. Hallik tõdes, et talvel on neid isegi raskem kokku saada, sest EFO tuumikmängijatel on oma töölt keeruline ära käia. Seetõttu osaleb talvisel turneel mängijaid, keda suvel siin ei kohta, ja puudub mõni, keda oleme harjunud nägema suviti.
Osa teoseid on orkester mänginud varem, osa on uued, seekord võetakse kaasa natuke laiem repertuaar. Üksteisest erinevad teoste poolest ka Pärnu ja Tallinna kontsert. Saab võrrelda, kuidas orkester eri saalis kõlab.
Kõiki suvise muusikafestivali peaesinejaid ei saa korraldajad veel avalikustada.
“Reaalsus on päris karm. Just tegin kokkuvõtet ja võrreldes koroonaeelse ajaga on meie majutuse eelarve rohkem kui kolmekordistunud,” möönis Hallik. Üks põhjusi seisneb selles, et muusikud pidid kolima ühekohalistesse tubadesse, aga ka hotellide, toidu ja muud hinnad on väga palju tõusnud. Eelarve, mis on vaja kokku saada, on hästi kiiresti just viimase paari aastaga kasvanud. “Otsime, kas on võimalik toetajaid juurde leida,” avaldas peakorraldaja.
/nginx/o/2024/01/05/15816107t1hd5be.jpg)
Festivali piletihinnad on vähem tõusnud kui kogu eelarve ja seda teadlikult. “Mõnes mõttes võiks ju piletihindu veel kergitada, aga siis muutuks festival kohalikule publikule vähem kättesaadavaks,” nentis Hallik, et seda ei tahaks. “Kui meil oli 2022. aasta festivali uuring, ilmnes, et umbes kolmandik publikust oli Pärnu piirkonnast, natuke üle kolmandiku ülejäänud Eestist ja veidi alla kolmandiku välismaalt. See oli veel koroonast väljatuleku aasta, praegu võib see jaguneda täpselt kolmeks ja see on päris hea suhe,” arutles peakorraldaja.
“Eelmisel aastal jäime aasta kohta miinusesse, aga õnneks oli vahepeal kogunenud puhvrit, mis nüüd käiku läks. Otsime uue aasta katet. Toetajad jagunevad samuti kolmeks: kolmandik tuleb riigilt, kultuurkapitalilt ja Pärnu linnalt, kolmandiku saame eratoetajatelt ja kolmandiku teenime ise. Iga kolmandikku on vaja pidevalt turgutada. Näiteks riigi toetus ongi olnud päris mitu aastat sama numbriga ja kultuurkapital annab hetkeseisuga tänavu isegi vähem kui eelmistel aastatel, võib-olla küsime veel. Võib minna hoopis niipidi, et toetus langeb. Ellujäämise küsimus on meil olnud kogu aeg: sellist sündmust Eestis teha on keeruline ja tundub, et lihtsamaks ei kipu minema,” valgustas Hallik Eesti muusika suursündmuse tagatubades toimuvat.
Ellujäämise küsimus on meil olnud kogu aeg: sellist sündmust Eestis teha on keeruline ja tundub, et lihtsamaks ei kipu minema.
Kristjan Hallik
Läbirääkimised käivad ka Pärnu linnaga, et toetus natukenegi tõuseks. “Mujal maailmas on festivale, kus kohaliku piirkonna toetus on suurem, aga alustuseks katsume kümne protsendini jõuda. Oleks ilus, kui see oleks 15 või 20. Me ei ole kindlasti sellises seisus, kus linn hästi suurelt kõik kinni maksaks, kümnest osast üheksa oleme toonud mujalt,” arvutas Hallik. Ta kinnitas, et linnalt on kaasamõtlemist tunda ja otsitakse võimalusi: kui helistad, võetakse kõne vastu.
Pärnus loome kohapealset väärtust rohkem kui nemad. Ennustasime, et me peame kauem vastu, ja nii ka läks.
Kristjan Hallik
Lähima suurima konkurendi Riia Jūrmala muusikafestivaliga läks aga nii, nagu sai ennustatud. “Nende esimese festivali eelarve oli niisama suur, kui meie festivali ajaloo eelarved kokku. Eelkõige tunnetasime seda välisturunduses, kus meie pidime kasinalt toimetama. Neil oli taga hästi suur Vene oligarhide raha ja kui sõda algas, tulid sanktsioonid ja see toetus kukkuski ära. Pärnus loome kohapealset väärtust rohkem kui nemad. Ennustasime, et me peame kauem vastu, ja nii ka läks,” tõdes Hallik.
Pärnu muusikafestival on Eesti üks tuntumaid rahvusvahelisi klassikalise muusika festivale, mis ühendab Järvi akadeemia ehk õpitoad noortele muusikutele, kõrgetasemelise kontserdikava ning Paavo Järvi juhtimisel ja juhatamisel tegutseva Eesti Festivaliorkestri, kes on tuuritanud väärikates kontserdimajades kogu Euroopas, sealhulgas BBC Promsil Albert Hallis. Orkester esineb alati kord aastas kodupubliku ees Pärnu muusikafestivalil.
/nginx/o/2023/11/17/15727610t1hb508.jpg)