Mida teha, kui elaniketa korteri omanik ei küta ega maksa arveid?

Korteri tühjaks ja kütmata jätmine iseäranis pakaselisel talvel ja pikemaks ajaks on kurjast: korterid muutuvad niiskeks, tekib hallitus, külmuda võib maja vee- ja kanalisatsioonitorustik. Foto: Andres Teiss

Tühjalt seisev korter muutub ühistus väga tihti tüliõunaks, seda iseäranis juhul, kui omanik ei soovi korterit kütta ega ka muid arveid maksta.

Eesti korteriühistute liidu (EKÜL) õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnutsi muutub probleem eriti tuntavaks talvel, kui kütmata majapidamised ka naaberkorterite toasooja mõjutavad.

“Mõni eriti vanemas puumajas elav korteriomanik on suisa ahastuses: küta kui tahes palju, temperatuuripügalat 18 kraadist kõrgemale saada ei õnnestu, sest naaberkorterid seisavad kütteta,” vahendas EKÜL pressiteates Mardi sõnu.

Mardi selgituse kohaselt on omanik kohustatud hoidma korteris sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab korteri säilimise. “Senisele kohtupraktikale toetudes võib öelda, et korteris peaks olema tagatud mõistlik temperatuur, vähemalt 18 kraadi, kuid eluruumidega iga päev tegelevate spetsialistide hinnangul võiks see olla 20–21 kraadi ligi,” selgitas Mardi.

Korteri tühjaks ja kütmata jätmine iseäranis pakaselisel talvel ja pikemaks ajaks on kurjast: korterid muutuvad niiskeks, tekib hallitus, külmuda võib maja vee- ja kanalisatsioonitorustik.

Mardi soovitab korteriühistul alustada probleemse omanikuga rääkimisest, kuid ka siin võib ette tulla takistusi, sest tihtipeale ei pruugi ühistul olla isegi tühja korteri omaniku toimivat kontakti. “Nii peab ühistu juhatuse liige nagu meisterdetektiiv kulutama hulga aega uurimaks, kes tühja korteri eest vastutab,” lausus ta.

Kui miski muu enam tulemusi ei anna, on korteriühistul võimalik kasutada äärmuslikku meedet ning otsustada üldkoosolekul korteri sundvõõrandamine.

“See otsus peab olema aga tõesti väga põhjalikult kaalutud. Järgneda võib pikk ning kulukas kohtuvaidlus, kus tõendamiskohustus lasub kahju saanud korteri omanikul,” märkis EKÜLi õigusosakonna juhataja.

Mardi hinnangul peaks aga iga korteriühistu liige olema huvitatud sellest, et maja oleks korras, haldus ja hooldus toimiks.

“Mõni inimene arvab, et kui tema elab oma korteris kõigest mõnel kuul, siis ülejäänud ajal tehtavad kulutused justkui tema kohta ei käi. Ent hästi hoitud ja toimiv maja on kõigi huvides,” lausus Mardi.