Juhtkiri: Pärnu rannaniitude teine tulemine

Pärnu Postimees. Foto: PP

Suure osa Pärnu linna rannaalast moodustab praegu kasutu jäätmaa, kuhu linlastel ega turistidel asja pole ja mis kahetsusväärselt on leidnud kasutust ebaseaduslike prügilatena. Ideaalis võiksid nii Vana-Pärnu, Mai kui Raeküla rannaniit linnakeskkonda rikastada ning muutuda looduslikeks puhkealadeks, kus näiteks laudteel kenasti jalutada saaks, ilma et prahi või madalalaubaliste kaaskodanike olmeprügi vahel laveerima peaks. Rannaniidud on Pärnu avastamata ja kasutamata rikkus, mille üle tuleks uhkust, mitte piinlikkust tunda.

Seetõttu tulebki tunnustada linnavalitsuse otsust saata volikokku eelnõu taotleda Vana-Pärnu, Mai ja Raeküla rannaniit riigilt sotsiaalmaana munitsipaalomandisse. Esimesed sammud on rannaniitude korrastamiseks juba astutud, kui mõne suvekuu vältel on Mai kandis linnalehmad rannaalal mütanud. Ettevõtmine on küll pälvinud kriitikat, kuid see pole olnud eriti tõsiselt võetav ja laias laastus saab algatuse kordaläinuks lugeda. Edaspidi, kui nimetatud rannaniidud tõepoolest Pärnule kuuluvad, algab juba konkreetne töö eesmärgiga rannaniidud eelkõige taastada ja linnaruumi sobitada.

Arvestades, et rannaniitude uuendamisel ja lõppkokkuvõttes inimestele avamisel teevad omavahel koostööd keskkonnaamet, Pärnu linn ja Tartu ülikooli Pärnu kolledž, ei ole vaja karta, et näiteks võimuvahetus linnavalitsuses hea algatuse lõpetab.

Tasub tähele panna, et kui rannaniitude tulevikust kõneldes kasutatakse projektinime “Linnalehmad”, ei käi see ainult sarviliste sõprade pidamise kohta, vaid hõlmab maaparandussüsteemi, ranniku-lõugaste ja -luidete puhastamist, loodusradade loomist ja palju muud vajalikku. Kui kõik kenasti sujub, saame hiljemalt 2016. aastal minna unustusse vajunud rannaniitudega tutvust uuendama.