Kultuuririkkuse aasta algab mereäärses seltsimajas

Kabli küla seltsimajja tulevad kultuuri tutvustama lätlased ja kihnlased. Foto: Mailiis Ollino

Kui mullu oli liikumisaasta, siis tänavu kultuuririkkuse aasta, mis algab laupäeval. Pärnumaa avaüritusel Kabli seltsimajas saavad kokku eri paikade lood, kombed, muusika ja toit.

Kultuuriminister Heidy Purga kutsub sel aastal inimesi lahti mõtestama seda, millest koosneb meie kultuuri rikkus ja mitmekesisus. “Me oleme ajaloo jooksul kultuuride ristteel elades saanud rikkalikult nii tavade ja kommete, keele- kui ka kultuurimõjutusi ning loonud sellest oma äratuntava, kuigi raskesti sõnastatava komberuumi. Koos edukalt edasiliikumiseks on oluline märgata seda, mis meie maailma rikkamaks ja rikkalikumaks teeb, ning leida koos see, mille pärast kokku hoida,“ ütles minister.

Kultuuririkkuse aasta algab sündmustega, mis toovad sel nädalal kogukonnad ja rahvad kokku igas maakonnas. Sündmused tipnevad 13. jaanuaril piduliku koostegutsemisega Tallinna muusika- ja balletikoolis, kus kultuuriminister kuulutab teema-aasta avatuks ja liikumisaasta meeskond annab tiitli üle kultuuririkkuse aasta eestvedajatele.

Kultuuririkkus on kõik, mis meid ühendab: alates elamustest ja toitudest kuni loomingu ja tulevikuni.

Dmitri Moskovtsev, ​integratsiooni sihtasutuse juhataja

Teema-aastat eestvedava integratsiooni sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsevi sõnutsi annab see võimaluse leida iga päev midagi ühist. “Kultuuririkkus on kõik, mis meid ühendab: alates elamustest ja toitudest kuni loomingu ja tulevikuni,” lausus Moskovtsev. Ennekõike tasub argielus ringi vaadata, näiteks saab leida ühist rahvustoitudes, märgata kultuuride rohkust muusikas ja uurida oma perekonna lugu. Sama teretulnud on ühised ettevõtmised, näiteks võiks tihedamini omavahel kohtuda, vahetumalt rõõme-muresid jagada.

Kabli külaseltsi juhatuse liikme Maret Salaki jutu järgi satuvad ühe katuse alla piiriülesed pärandkultuuri esindajad. Häädemeeste kohalike kultuurikandjate kõrval tulevad taevasinisesse seltsimajja kihnlased ja lätlased, kellega meil on nii mõndagi ühist. “Enne esimest maailmasõda kuulus Heinaste Eestile,” muheles Salak. “Sõtta me sellepärast ei lähe.”

Kabli seltsimaja juhataja Maret Salaki sõnul leidub Häädemeeste rannarahva ja lätlaste kultuuris palju ühiseid jooni. Foto: Mailiis Ollino

Läti kultuuri ja pärimust tutvustab Ieva Arnava. Kihnu kombeid ja toidukultuuri tutvustab perekond Murulauk. Regilaule ja pärimuslugusid esitavad Maarja Soomre ja Maili Metsalu. Pärimustantsude ja muusikaga rikastab pidu Olavi Kõrre koos Margit Eicheniga.

Kultuuririkkuse aasta avaüritusi aitavad kogu Eestis korraldada liikumisaastat vedanud liikumisharrastuse kompetentsikeskus, Eesti kultuuriseltse ühendav Eesti rahvakultuuri keskus ja ajalooliselt rahvusvähemusi koondav Eestimaa rahvuste ühendus. Toeks on kultuuriministeerium, kultuurkapital ja kohalikud omavalitsused.