Jaanus Männik ⟩ Veerežiimi muutmine võib põhjustada ulatusliku metsade huku

Kuivenduskraavide sulgemisega tõstetud veetase põhjustab eakate kuuskede huku. Foto: Arvo Meeks

Suurest Saarde vallast (1065 ruutkilomeetrit) 72 protsenti (771 ruutkilomeetrit) katavad metsad. Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) hallatavat-majandatavat maad on üle poole valla territooriumist (544 ruutkilomeetrit). Looduskaitse all on territooriumist ligikaudu kolmandik, RMK maadest juba pool. Kirglikumate looduskaitsjate plaan näib olevat valla metsad-sood inimestest kui võõrliigist täiesti vabastada.

Eestimaa metsad, eriti aga Saarde valla võimsad ja liigirikkad laaned, on kujunenud viimase sajandi jooksul inimese ja looduse tihedas koostöös, ühisloominguna. Võime uhkustada, et selle arvukate metsameeste-naiste töö eestvedaja on aastatel 1955–1962 olnud Kilingi-Nõmme metsamajandi direktorina Heino Teder – hilisem ja ainuke Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister ning nüüdseks Eesti metsandusloo väljapaistvaimaks tunnustatud inimene.

Vene okupatsioonivõimu totruste ja jõleduste poolsajandil ja kiuste, aga ka vastupidi vabalt arenenud Euroopa riikidele, oskas Eesti maarahvas kahekordistada vabariigi metsapinna ja metsatagavara. Saarde valla metskondades tehti seda tollase parima teadmisega. Selle tunnistuseks oli Kilingi-Nõmmele 1962. aastal 30 aastaks näidismetsamajandi nime omistamine.

Metsamaade pind kahekordistus eeskätt eestiaegsete talude looduslike rohumaade (nii mineraal- kui turvasmuldadel) metsakskasvamise arvelt, suurel määral ka soode kuivendamisega. Rabade ja siirdesoode kuivendamisega mindi liiale, sealhulgas meil Kikeperas, Maarjapeaksel ja mujalgi.