Rait Maruste ⟩ Kirgede puhang presidendi vastuvõtu ümber

Endine riigkohtunik Rait Maruste leiab, et presidendil puudub pädevus teha valikuid, keda ta võimuesindajatest riikliku tähtpäeva tähistamisele kutsub või kutsumata jätab. Foto: Urmas Luik

Kirgede puhang seoses presidendi vastuvõtuga riigi aastapäeval ei ole esmakordne. See on tekitanud emotsioone ja küsimusi juba algusaegadest peale ega ole näha, et need sellisel viisil jätkates iseenesest kaoksid. Seepärast näib olema kohane vaadata veidi ajalukku ja praegusesse põhiseaduskorda ja konteksti ning püüda arutleda edasise üle.

Esimesel iseseisvusperioodil sellist riiklikku tseremooniat ja traditsiooni nagu riigipea vastuvõtt riigi aastapäeval, mis oleks võrreldav tänasega, ei olnud. Presidendi vastuvõtu praegusel kujul algatas Lennart Meri.

See, et taastatud riik vajas oma riiklike tähtpäevade tähistamist ja sellega kaasnevaid rituaale, oli igati mõistetav ja asjakohane ning rahva ootustele vastav. Inimesed võtsid selle vastu heasoovlikult ja poolehoiuga. Oli tuntav, et president Meri üks soove oli käituda riigipeana ning õpetada kutsutuid riietuma ja käituma väärikalt, kultuurrahvale ja sündmusele kohaselt.

President Meri võttis vabariigi aastapäeva vastuvõtu, kätlemise, kõne ja kontserdi ja sellele järgneva peo üle Soomest lähtudes. Tähele panemata jäi aga see, et Eesti, erinevalt Soomest, on parlamentaarne, mitte (pool)presidentaalne riik. Kui presidentaalses süsteemis on riigipea kõnesolev pädevus enesestmõistetav ja juurdunud aastakümnete jooksul, siis sama skeemi ei sobi automaatselt üle kanda parlamentaarsesse süsteemi.

Põhiseaduse vastuvõtmise referendumil hääletas 407 867 Eesti kodanikku selle poolt, et meie riikluse mudel on parlamentaarne demokraatia. Sellest rahva valikust hargnevad kõik muud Eesti riigiõiguslikud lahendused, sealhulgas see, millised on riigiorganite ja riigipea pädevused.

Põhiseadus ei reguleeri seda, milline on Eesti Vabariigi presidendi roll riiklikel tseremooniatel. See on jäänud riigipea(de) kujundada ja täita. Küll on riiklike tähtpäevade tähistamisel oma põhiseaduslik raamistik ning sellest tulenevad põhimõtted ja reeglid, millest riigipeal tuleb lähtuda.