Video ja galerii ⟩ Endla dramaturg ja valgusala juht astusid raamatukogus üles luule-DJdena

Endla teatri dramaturgi Ott Kiluskit ja valgusala juhti Margus Vaigurit seob ühine huvi: nad otsivad tikutulega taga luuleplaate.

Pärnu keskraamatukogus eesti kirjanduse päeva puhul toimunud meeleolukas õhtu oli välja hõigatud luulediskona.

“Luuledisko on kusagilt laenatud sõna. Oleme lihtsalt väga rõõmsad, et me mõlemad oleme kogunud vinüülplaate ja ega meil ole suurt kellegi teisega kui omavahel sellest rääkida,” tõdes Kilusk. Vinüülplaate kogub nende kolmaski kolleeg, teatri loominguline juht Ingomar Vihmar, aga need on seotud muusikaga.

“Meil on (Vaiguriga) seda ühist maitset rohkem,” lausus Kilusk.

Luule-DJdena on nad varem üles astunud Pärnu kirjandusfestivalil Koidula pargis ja seal oli fookus natuke teine. “Me esindasime Endla teatrit ja siis panime välja sellised plaadid, kus loevad näitlejad,” rääkis dramaturg. Raamatukogus keskendusid nad sellele, kuidas autorid ise oma loomingut loevad.

“Luule kuulamine plaadi pealt on üsnagi raske tegevus, kui sa oled kärsitu inimene, aga oleme hakkama saanud ja see on täitsa kõrvaline nišš,” tõdes Kilusk. “Meloodia ajal on välja antud eesti ja tõlkeluulet eri veidrais vormides ja siis on pilk jäänud ka sellele pidama. Osa plaate on haruldased, osa on peale sulaaega tagasi korjatud ja mitte müüdud ja sellepärast on seal igasugu toredaid asju ja väga vahvaid leide.”

Luulevinüülide seas tuleb ette haruldasi leide. “Eesti noort luulet 1962–1972” plaadisarja kokkuajamine oli päris keeruline ja võttis mitu aastat. Foto: Mailiis Ollino

Raamatukokku olid nad kaasa võtnud plaadisarja, mis anti välja aastatel 1962–1972. “Haruldane, et see välja tuli, ja märgiline selles ajas, oli kerge sulaaeg ja siis lasti moodsad luuletajad asja ligi. Selle sarja kokkuajamine on olnud päris keeruline ja võtnud mitu aastat. Oleme otsinud mööda keskkondi, kust neid (plaate ükshaaval) osta saab. Ja nüüd on ta koos,” märkis Kilusk.

Nostalgilise, ajahambast puretud plaadi raginal lugesid oma häälega luulet ette Paul-Eerik Rummo, Rudolf Rimmel, Arvi Siig, Hando Runnel, Mats Traat, Viivi Luik, Jaan Kaplinski ja Andres Ehin. “Et publikut ärkvel hoida, tegime seda naiivses viktoriini vormis, lasime autori publikul ära arvata,” mainis Kilusk.