Peeter Tali ⟩ Rail Baltic ei asenda Via Balticat. Mõlemat on vaja

Riigikogu riigikaitsekomisjon liige Peeter Tali (Eesti 200) leiab, et julgeolekuolukord, mis ei lähe nähtavalt paremaks, ütleb meile ette, et Eesti vajab nii Via Baltica 2+2 maanteed kui kiiraudteed. Foto: Urmas Luik

Logistiliselt on Eesti saar, mis asub peaaegu maailma lõpus. Meist põhja pool on ainult meri, soomlased, norrakad, saamid, jääkarud ja jõuluvana. Meid, aga ka Lätit ja Leedut seob vaba maailmaga maismaad pidi 65kilomeetri laiune Suwałki koridor.

Õnnetuseks oleme iseendaga tegeldes kaotanud lubamatult palju aega ja meie maismaaühendused põhjast lõunasse jätavad pehmelt öeldes soovida. See on suur julgeolekurisk. Euroopa raudteede kaarti vaadates tuleb kurvameelsus peale, sest Eesti, Läti ja Leedu näivad tühermaana, Euroopa rööpmelaiusega (1435 millimeetrit) moodsat kiiraudteed siin ei ole. Pigem kitsas maantee Via Baltica (E67/T4) on tõeline kannatuste rada isegi paljunäinud poolakatest rekameestele.

Vene impeerium ehitas raudteed idast läände, sest toorainet oli vaja välja vedada ja sadamatest viia lääne kaupa sisemaale. Vene sõjaväelogistika on üles ehitatud raudteedele. Vene maavägi suudab end tänini logistiliselt tagada umbes 100–150 kilomeetri kaugusel raudteest.

Muidugi ei meeldi Rail Balticu (RB) rajamise plaan agressiivsele Kremlile mitte üks raas, sest kiire raudteeühendus seoks meie logistika kindlalt vaba maailmaga ning, kui üht Eesti poliitika suurkuju parafraseerida, lubaks liigutada inimesi, kaupa, teenuseid ja sõjalist jõudu suurtel kiirustel ja hulgakaupa. Just seepärast ongi RB meie piirkonna kõige tähtsam taristuprojekt ja Euroopa Liidu absoluutne prioriteet, mille kuludest lõviosa kannavad meist rikkamad ELi riigid.