Poliitikud on palju lubanud, aga vähe teinud. Madalast töötasust rääkides on õpetajate mured jäänud hüüdja hääleks kõrbes. Me ei leia õpetajaid Eesti ühiskonna mõjukate pingeridadest, kuid nende roll meie riigi ja rahva käekäigus on hindamatu. Paljud neist mõtlesid ka streigi ajal, kuidas lapsed saaksid siiski õppetöös osaleda, kust sooja lõuna, ning muretsesid, kas õpilastel on koht, kus olla ja õppida. Täpselt nii nagu ühel tavalisel päeval on õpetaja pidevalt kättesaadav nii järeltöödeks, konsultatsioonideks kui ka vestlusteks lapsevanematega. Meie ühiskonnas peetakse seda kahjuks elementaarseks. See on aga väga suur vastutus – koormus, mis teeb õpetajaameti erakordselt raskeks. Kui järjekordsed PISA testi tulemused saabuvad, meeldib meile hoobelda, et Eesti haridus on maailma tipus, kuid me unustame ära õpetajate rolli ning selle, et nemad peavad tulema toime rohkemate ülesannete ja kõrgemate ootustega. Kui riik tahab olla haridussüsteemi hea peremees, peame ka näitama, et selle valdkonna mured on riikliku tähtsusega.
