6 põhjust küünlakuul looduses matkata

Suvistele lemmikmatkaradadele või meelispuhkekohtadesse võiks minna talvelgi. Foto: Kaisa Esko

Tahaks minna matkama, aga pole kõige mõnusam ilm? On aeg jalad kõhu alt välja tõmmata ja avastada, et veebruarikuine loodus võib pakkuda elamusi, mida suvel ei saa.

Igapäevane looduses liikuja, RMK Oandu külastuskeskuse teabejuht Tiina Neljandik teab, et kogenud matkahunt liigub metsi ja rabasid pidi igal aastaajal. «Erandiks väga külmad ja tuulised päevad: siis pole metsa all inimesi näha,» kinnitab ta.

Veebruar ei ole kindlasti kõige populaarsem matkakuu, siiski on sel ajal oma eelised. Neljandik nimetab kuus põhjust, miks tasub just nüüd loodusesse minna.

1. Päev on juba pikem

Talvel on ju täitsa mõnus metsas suusatada või niisama lumist loodust imetleda, aga varakult kisub pimedaks. Võrreldes detsembriga on veebruaris valget aega rohkem ja mida päev edasi, seda enam. Detsembris jääb päikesetõusu ja -loojangu vahele kuus tundi, veebruaris juba kümme.

Küll tasub enne matkaleminekut järele vaadata, millal päike loojub. «Siis on kindel, et jõuate õigel ajal metsast välja ega jää pimeda kätte. Kui parkides või terviseradadel pannakse õhtul tuled põlema, siis metsas on ööd nii mustad, et midagi näe. Nii et kella peab jälgima,» hoiatab Neljandik.

2. Talvest väsinud organism vajab energiat

Pole midagi teha, suur osa inimesi liigub talvel vähem. «Oleme rohkem istunud, vähem kõndinud ja olnud suure osa päevast toas. Kevade hakul on seega organismi energiavaru
otsakorral ja siis tekibki see tunne, et ei jaksa enam üldse,» räägib Neljandik. Ta teab, et kõige raskem on alati esimene samm ehk panna õueriided selga ja uksest välja astuda. «Juba kõndima hakates muutub olemine varsti paremaks,» lubab ta. Rõivad peavad olema ilmale ja matka iseloomule vastavad. «Ikka soe ja tuulekindel riietus ning maastikule sobivad jalanõud. Kui on ees pikem tee, siis soojad sokid – sellised, millega ei hakka külm isegi siis, kui jalg juhtub märjaks saama,» õpetab Neljandik. Väga head on villased sokid, mis tema kinnitusel hoiavad jala soojas ka märjast peast.

3. Ei mingeid sääski!

Ehkki suur osa lugejatest ootab ilmselt juba suve, käib sellega kaasas alati nuhtlus, mis meenub ikka siis, kui esimene pinin kõrva ääres pihta hakkab. «Meie loodus on juba selline, et soojal ajal ilmuvad matkalistele seltsiks sääsed, parmud, kärbsed,» noogutab Neljandik. «On inimesi, kes nendega rohkem hädas, näiteks tekib sääsehammustustest kergemini allergiline reaktsioon. Veebruaris pole aga sääskede ega muude tüütute putukatega muret.» Puugiohtki on pea olematu, ehkki väidetakse, et pehmema talve korral võivat nad veebruaris juba ringi liikuda. Samal ajal on neil talverõivastes matkajate puhul tunduvalt keerulisem leida see lapike paljast ihu, millest kinni hakata.

4. Loomad näitavad elumärki

Metsade vahel elades ja töötades on Neljandik kohanud väga erinevaid karvaseid ja sulelisi. Mets ei ole, teadagi, loomaaed või safaripark ja inimest tajudes-haistes hoiab mõistlik metsaelukas eemale, aga tasa liikudes võib hea õnne kohal kedagi trehvata. Suurem on võimalus just talvisel ajal, kui lumi näitab loomade liikumisteed. «Lumele jäetud jälgede abil saab metsaellu sisse elada. Esiteks tasub teada, kes need jäljed maha jättis. Jälgede määramiseks on mitu äppi, mida võib proovida. Tõsi, saadud info ei pruugi alati õige olla. Kui ikka tulemuseks annab, et siin kõndis jaaguar, tasub sellesse kahtlevalt suhtuda,» muigab teabejuht. «Peale jalajälgede on hea lume abil avastada, kus on olnud mõnus pikutada, kus puukoort näkitseda, kus on läinud liigikaaslasega ütlemiseks. Kogenud loodusetundja loeb jälgedest palju välja ja vahel õnnestub mõnd looma silmatagi.»

Jälitama ei tasu metsarahvast siiski hakata, eriti veel tundmatus paigas. «Loomale on mets kodu ja tal on õigus seal rahus oma asju ajada. Inimene võib aga võõras kohas matka-rajalt kõrvale kaldudes hoopis ära eksida,» ütleb Neljandik.

5. Tuttav koht tundub nagu uus

Neil, kel välja kujunenud lemmikud suvised matka-rajad või puhkekohad, soovitab Neljandik minna sinna ükskord hoopis talvel. «Võib olla üllatav, kui teistsugune on ümbrus ja kui uudne on sealt saadav emotsioon. Kindlasti võiks teha fotosid ja võrrelda neid muul ajal tehtud piltidega,» õpetab ta. Varem äraproovitud koht on mugavam ka siis, kui plaanis tulla pere ja lastega – teekond on juba tuttav ja matka on natuke lihtsam kavandada. «Kui olete harjunud suvel käima mõnes RMK piknikukohas lõket tegemas ja grillimas, siis talvel on see niisama tore, kui mitte toredam, sest pärast lumes müttamist maitseb lõkkevorst eriti hästi.»

6. Eestil on sünnipäev

Teabejuht on tähele pannud, et oma riigi sünnipäeva tähistamine loodusretkega hakkab muutuma üha popimaks. «Julgustan neid, kes pole veel proovinud, seekord katset tegema. Eestimaa on imeline ja miski ei mõju kehale ega vaimule kosutavamalt kui jalutuskäik looduses,» teab ta. Leidmaks sobiv koht, soovitab Neljandik kasutada RMK äppi või RMK looduses liikuja kodulehte loodusegakoos.ee, nende abil on hea teekonda planeerida. «Head nõu ja matkatarkusi saab ka meie külastuskeskustest, mida Eesti peale on 15 ja mis töötavad talvelgi,» kinnitab Neljandik.