Kolumn ⟩ Hea sõber on nagu hapusai

Hea sõber on nagu hapusai. Foto: Mailiis Ollino

Saiafännist sõbranna sünnipäeva puhul käisime Samliku Pekkeri hapusaia valmistamise töötoas, kus kogetu pani mu pähe idanema mõtte: tõelisse sõpra võiks suhtuda nagu saiateosse.

Sa pead pärmita saia ikka väga armastama, viitsimaks ette võtta mitmepäevane saiategu. Taina endaga mässamine võtab õnneks tunduvalt vähem aega, aga kogu segadus, mis köögist keeristormina üle käinud amatöörpagarist järele jääb, pelutab. Lõpptulemus on muidugi tervislik ja maitsev. Vähemasti siis, kui kogemuste pagas rikkalikum ja pätsi välimus kannatab rohkem kriitikat.

Saiateo kestus küünib koos passiivse (ehk ootamise) osaga 36 tunnini, aga pidevalt tiksub hakkajal pagaril kuklas mõte, et varsti peab taas tainast venitama, voltima või vormima või nüüd peab pätsikest ilma kaaneta edasi küpsetama. Kokkuvõttes nõuab see pühendumust. Igaüks seda ette ei võta. Juba ainuüksi juuretise vajaduste täitmine on paras kunsttükk.