Astud julge sammu ja räägid suhtevägivallast. Mis saab edasi?

Telefonipetturid tekitavad inimestele suure rahalise kahju. Foto on illustratiivne. Foto: Shutterstock

• Ohvriabisse pöördumine ei kohusta millekski, ka oma nime ei pea ütlema.
• Kuigi tugikeskuses on ka majutuskoht, elavad pöördujad enamasti selle töö vältel kodus.
• Olenemata sellest, kas asi jõuab kohtusse või ei, teeb politsei järelkontrolli.

Suur statistikaameti tehtud suhteuuring tõi ilmsiks, kui ulatuslik on lähisuhtevägivald Eestis. Pärnumaal riigi keskmisest veelgi levinum. Tuhandete inimeste küsitlemise käigus tuli ette juhtumeid, kus inimesed rääkisid toimunud vägivallast esimest korda. Uuringu tulemuste tabelis osutavad protsendid samuti sellele, et suur osa inimesi ei räägi toimunust kellelegi. Kui, siis pihitakse sõbrale, sugulasele, tühine osa suhtevägivallategudest jõuab politseinike, ohvriabi ja naiste tugikeskuste töötajateni.

Miks nii?

Osa vastusest peitub suhtevägivallas endas, sellega kaasnevates kahjudes inimesele. Rolli võib aga mängida ka ebakindlus tuleviku suhtes. Kui teatan, mis siis saab?

Ohvriabi

Ohvriabisse saab helistada numbril 116 006 või alustada veebivestlust keskkonnas palunabi.ee.

Ohvriabisse pöördumine ei kohusta millekski, ka oma nime ei pea ütlema. Ohvriabi töötaja esimene ülesanne on aru saada, mis olukorras inimene on, milline on mure, millist abi vaja on. Kõne võib jääda lihtsalt ärakuulamiseks, nõuandeks, aga on võimalus koos ohvriabi töötajaga teha konkreetne plaan, astumaks järgmisi samme.

Ohvriabist saab nõu ka sõber või sugulane, kellele vägivallast on räägitud. On loomulik, et selles olukorras ei tea inimesed, kuidas reageerida, aidata.

Naiste tugikeskus

Pärnu naiste tugikeskusega saab ühendust telefonil 53 650 260, e-posti aadressil [e-mail] või Facebooki sõnumite kaudu.

Pöördumisele järgneb kohtumine tugikeskuse töötajaga. Kes ei soovi, ei pea tugikeskuses ütlema oma nime, ja kel vaja, võib esimesele kohtumisele tulla koos sõbra või sugulasega. Võimalus on rääkida oma lugu, kuid sellel ei peatuta pikalt. Tugikeskuse töötaja eestvõttel hakatakse hoopis täitma töölehti. Ülesanded keskenduvad inimese minale, tema rollidele, tahtmistele, arvamusele. Alustatakse inimese minapildi, eneseusu ja tegutsemisvõime ülesehitamisega. Kõikide ettenähtud ülesannete täitmiseks kulub umbes kümme kohtumist. Kuigi tugikeskuses on ka majutuskoht, elavad pöördujad enamasti selle töö vältel kodus. Tugikeskuses käivad koos veel ellujääjate grupid, kus toimuvad vestlused, võetakse ette loovtöid. Ka nendes saab osaleda ja ülejäänud liikmetega esmakohtumisel võib samuti jääda anonüümseks, üksnes jälgida. Nii avaneb inimesel tugikeskuse töötaja turvalisel toetusel võimalus uurida, kas grupis kooskäimine sobib talle.

Politsei

Helistada saab numbril 112. See number on ka neile, kes kuulevad, näevad, teavad või kahtlustavad mõnes kodus vägivalda.

Kui politseile antakse teada toimunud või toimuvast lähisuhtevägivallast, on nende ülesanne viivitamatult reageerida. Kui juhtumiga on seotud lapsed, seatakse nende heaolu esikohale ja neist antakse asjakohase abi tagamiseks teada kohalikule omavalitsusele.

Juba esmases vestluses püüavad politseinikud saada võimalikult palju infot, et kannatanu ei peaks kõike korduvalt rääkima, toimunut uuesti läbi elama.

Kohapeal kogutud teabele tuginedes hindavad politseinikud vägivalla kordumise ja süvenemise tõenäosust. Kui on tõenäoline, et vägivald politsei lahkudes jätkub, otsitakse viise vägivalda kasutanud inimene kodust ära viia, näiteks politseijaoskonda.

Kui vägivald on sedavõrd ohtlik ja toimepandul on kuriteo tunnused, alustatakse kriminaalmenetlust ja uurimist. Selle kestel saab kannatanule toeks olla ohvriabi. Kogutud tõendite põhjal saab prokuratuur otsustada, kas ja millist karistust vägivallatsejale nõuda. Karistuse otsustavad ja määravad prokuratuur ja kohus.

Olenemata sellest, kas asi jõuab kohtusse või ei, teeb politsei järelkontrolli. Selle käigus külastatakse kodu, vesteldakse.

Politsei tõdes oma vastuses, et kahjuks ei too karistamine alati kaasa vägivalla lõppu. Sageli vajab vägivallatseja ise professionaalset abi, et ta suudaks ilma vägivallata oma elu edasi elada. Vägivallast loobumiseks on samuti võimalik nõu, abi ja õpetust saada. Vastavate nõustajatega saab kohtumise kokku leppida numbril 660 6077 (E–R 10–16) või e-posti aadressil [e-mail].