Pea kaks aastat Ukraina eest väljas olnud German Barinovile aitas sõdimisest. Jaanuari algusest on ta tagasi kodumaal. Mitmel korral üle noatera surmasuust pääsenud 26aastane German hindab seda, et ühes tükis ja elusana tagasi tuli.

Sammhaaval sätib Barinov Eestis paika oma elu – uue, sõjast tulnud mehena, kelle mõtted ja süda uitavad endiselt 1500 kilomeetri kaugusel.

Liitusite Ukraina rahvusvahelise leegioniga 2022. aasta märtsis, alla kuu aja pärast seda, kui Venemaa alustas 24. veebruaril Ukrainas täiemahulist sõda. Olite 24aastane. Kui õige oli tagantjärele hinnates teie ettekujutus sellest, millele alla kirjutasite?

Enne 24. veebruari, kui sõjajutud olid juba õhus ja spekuleeriti kolmanda maailmasõja üle, olin Austraalias ja mõtlesin, et mul on siin kaugel hea rahulik. Ma ei arvanud, et mul on julgust sõtta minna. Aga kui Venemaa ründas Ukrainat, ei saanud ma mitu päeva magada. Jälgisin muudkui uudiseid. Minus tärkas empaatia ja tegingi kiirelt otsuse minna aitama. Vaatasin videoid, rääkisin inimestega Ukrainast, et saada aru, mis seal toimub. Arvestasin, et võib-olla ma ei tule tagasi, saan surma.

Olite valmis Ukraina ja ukrainlaste eest oma elu andma?

Kommentaarid (5)
Copy