/nginx/o/2012/04/03/1039334t1h3981.jpg)
Lugesin ajalehekommentaarist teadet,et Eestist on saanud vilja eksportija. Nimelt kasvatati 2011. aastal teravilja 297 200 hektaril ja kogusaagiks tuli 771 900 tonni. 1939. aastal oli teravilja pind 590 024 hektarit ja kogusaak 702 534 tonni.
Teravilja tootmisest Eestis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See näitab, et saagikus on praegu tunduvalt kõrgem hektarisaagi puhul. Kui 1939. aastal oli hektarisaak 12 tsentnerit, siis 2011. aastal 26 tsentnerit. Muuseas, 1939 arvestati kogusaaki kvintalites, mis praegu võrdub tsentneriga. Kui vaadelda 1938/39. aasta teravilja liikumist, siis ostuvilja sissevedu moodustas 2,6 protsenti oma riigi saagist. Kuuendik saagist läks seemneks, ülejäänu inim- ja loomatoiduks.
Sõjaeelse iseseisvuse ajal veeti Eestist samuti teravilja välja. Nõukogude perioodi lõpul oli teravilja kogutoodang suurem kui praegu, kuid kuna loomade arv oli tunduvalt suurem, imporditi miljon tonni jõusööta.
Kui arvestada maha riigile sundkorras müüdav teravili, oli ostujõusööda tähtsus ikkagi küllalt suur. 1939. aastal kasvatati rukist 150 942 hektaril, mis oli teraviljapindadest suurim. Eesti kattis ise oma rukkivajaduse. Nõukogude ajal rukki pind vähenes ja rukist osteti sisse põhiliselt Valgevenest. Praegugi peame rukist importima, sest oma viljast kaetakse umbes 90 protsenti.