Perekond, kes ei pelga võõrale oma kodu ust avada

Annika Auväärt
Copy
Palju kogu perega mängimise aega Evelin Meieri sõnutsi kahjuks ei jää. Aga kui, siis tehakse seda rõõmuga. Pildil vasakul esiplaanil pereema Evelin, tema kõrval pereisa Arne ja poeg Travis. Paremal vahetusõpilane Leoni, Laura ja Hanna. 
Palju kogu perega mängimise aega Evelin Meieri sõnutsi kahjuks ei jää. Aga kui, siis tehakse seda rõõmuga. Pildil vasakul esiplaanil pereema Evelin, tema kõrval pereisa Arne ja poeg Travis. Paremal vahetusõpilane Leoni, Laura ja Hanna. Foto: Mailiis Ollino

Hiljuti kirjutasime õpilasvahetuse organisatsioonide peamisest murekohast: võõrsilt tulnud õpilasele kodu leidmine. Eestlased ei tõtta võõrale oma koduust avama. Sindis elab aga üks pere, kes ujub vastuvoolu: perekond Meieri kodusoojusest saab osa juba kolmas vahetusõpilane. Iga lapsega on loonud pere erakordse sideme, esimene nendest kolib näiteks Lõuna-Ameerikast peagi siia. 

Tegemist on ägeda kärgperega: viis aastat abielus olnud Evelinil ja Arnel on üks ühine laps, eelmistest kooseludest on mõlemal kaks last. Leiva toob pereisa lauale ettevõtlusega, näiteks on tema see mees, kes seisab hea Pärnu jõulupuude toomise ja paigaldamise eest. Pereema on tugiisik kahele lapsele ja suviti lastelaagris juhendaja. Evelin ja Arne on seiklus- ja õpijanulised inimesed, kelle meelest võidavad õpilasvahetusest kõik pooled: nii koduukse avanud pere kui võõrsilt tulnud noor. Pereisa on näiteks tänu vahetusõpilastele saanud suhu inglise keele. Samuti võib hea keeleoskusega hoobelda kaheksa-aastane pere noorim liige Laura.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles