Kolumn ⟩ PÕS Eestile ei passi

Siiri Erala. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Sünnipäevasoov «Palju õnne!» tuleb lihtsalt üle huulte ja käsi on harjunud seda nii kaardile kui somesse kirjutama. Käibel on ka hõlbus lühend «PÕS». Kingitud hobuse suhu ei vaadata ja ilmselt ei sobi kritiseerida õnnitlussõnugi. Kodumaa sünnipäeva puhul aga põssitamisest ei piisa, arvan ma. Heale õnnele lootmisest jääb siin maakamaral väheks.

Hiljuti aasta arvamusliidriks valitud Rainer Saks sõnas tiitli vastuvõtmise järel peetud tänukõnes muu seas, et Eestis tuleb teha õigeid asju ja nii kogu aeg. See oli siis mõeldud rahu-sõja kontekstis. Aga see kehtib laiemaltki. Õnnekombel ei lahene ühiskondlik-poliitilised vastuolud, õnnega pooleks ei parane majanduselu, eestimaalaste heaolu ja turvatunne pole õnneasi. Nondeski valdkondades tuleb tegutseda.

Minule endale oluline arvamusliider, minu poeg kirjutas läinud aastal sõbrapäevakaardile: «Head sõbrapäeva ja tehke häid asju!» Kõlab kokku Saksa öelduga, eks!

Nende kahe arvamusliidri sõnadest ja pidades meeles, et ilma rahvata pole riiki – riik, see olemegi meie –, saan kodumaale sünnipäevasooviks kokku: «Eesti inimesed, tehke iga päev õigeid ja häid asju!».

Presidendil on privileeg pidada vabariigi aastapäeval kõne. Tema soovid jõuavad tuhandete eestimaalaste kõrvu. Minulgi on siin teksti avaldades võimalus oma mõtteid paljudega jagada. Kuhu peaks kirjutama või kellele ütlema oma soovid need, kel sõnavõtuks, arvamusartikliks võimalusi pole? Presidendi lossi ette Tallinnas Kadriorus pandi üles õnnitlustahvel. See täitub kiiresti. Ma pakun, et samalaadsed sooviseinad võiks Kadriorust lähetada mujalegi Eestisse. Teine, juba tavapäraseks saanud viis on kodumaad meeles pidada, postitades kiluleiva pildi sotsiaalmeediasse.

Aga ehk ei kuulu sotsiaalmeedia täitmine üldse õigete ja heade asjade alla? Äkki ei peaks vabariigi sünnipäeva tähistades üldse nutitelefoni kätte võtmagi?

Teen üleskutse, et vaatame lippu, naudime toitu ja koosolemisi telefoni näppimata. See võiks anda ilusa tulemuse: meie tähtsal päeval katab Eestimaad mobiilside asemel inimlike ühenduste võrk. Signaalid jõuaksid kohale segamatult, vastustes ei tekiks tõrkeid. Pikne, jäävihm ega tormituul ei segaks. Sõnumite toon oleks soe.

Just säärane päriselt omavahel ühenduses inimeste võrgustik võiks Eesti olla iga päev!