Näitus haridusest Pärnus ⟩ Igaüks saab üles otsida oma koolivormi

Kollektsiooni omanik, pärnakas Erika Lohk näitusel “Ema, ma kandsin vormi!” Pärnu muuseumis. Foto: Urmas Luik

Ainult haritud saavad olla vabad. Selle Rooma filosoofi Epiktetose mõtteteraga juhatab Pärnu muuseum sisse oma 2. juunini avatud suurnäituse “Ema, ma kandsin vormi! Kool, haridus ja koolivorm XIII–XX sajandi Pärnus”, mis istutab meid korraks tagasi koolipinki.

Näitus viib vaataja kahele rännakule: hariduse ja siinsete esimeste koolide arengulukku ning pärnaka Erika Lohu ainulaadse koolivormidest ja aabitsatest-lugemikest tulvil kollektsiooni keskele.

Kooliajale ja koolivormile mõeldes kerkivad silme ette värvilised ja mustvalged mälestused ja igaühel on need oma nägu. Lohk tõdeb, et mida aeg edasi, seda vähem inimestel neid vorme alles on. Ta on otsinud kõikjalt Eesti muuseumidest ja neis leidub vaid üksikuid esemeid. On seelik või pluus, aga sõjajärgseid täiskomplekte ei leidu isegi ERMis. Nii et tema kogu on päris haruldane? “Ma kardan küll.” Oma kooliajale pani teda mõtlema lapsepõlveigatsus.

“Hakkasin lapsepõlve meenutama, kuidas ema luges mulle raamatut, kuni magama jäin, ja püüdsin meelde tuletada, mis raamat see oli. See pidi olema mingi kooliraamat, mis Pärnu pommitamise ajal põlevast kodust kaasa haarati, aga ema ju enam ei olnud, kelle käest küsida. Siis ma hakkasin internetist otsima vanu aabitsaid ja lugemikke ja leidsingi sealt esimese, kust ema luges: lugemiku “Huvitaja” 2. osa, ema kooliraamat. Sealt kasvas huvi: aga milline oli minu aabits? Enam ei mäletanud, jõupaber oli ju kaantel ümber,” jutustas Lohk. Läks seejärel tuhlama osta.ee keskkonda, tundis piltide järgi sisu ära ja saigi omale samasuguse aabitsa tagasi.