Peatreener lahkub, kapten veel mõtleb – Pärnu võrkpalliklubi Balti liiga hooaeg lõppes dramaatiliselt

Andrus Raadiku sõnutsi nägi viimases matšis ära, kes on Pärnu meeskonnas mängumees ja kes mitte. Foto: Mailiis Ollino

Kolm tundi! Kuus geimi! Rekordpublik! Pärnu ja Daugavpils pidasid võrkpalli Balti liiga final four’i pileti nimel nii kaasahaarava lahingu, et oi-oi-oi.

Paraku on sel lool kurb lõpp. Nõnda nukker, et kui nädala viimasel päeval oli rekordpublik rekordpika matši järel Pärnu spordihalli tribüünidelt laiali valgunud, leidis veel ühe poolehoidja, kes liikumatult oma koha peal istus ja peast kinni hoidis. Asjaosalisedki olid pahviks löödud: kes vaatas tühjusesse, kes peitis pea oma särki, kes ei saanud esiti sõnu suust.

«Palun vabandust!» kõlasid suvepealinna kapteni Andrus Raadiku siirad sõnad. «Üle pikkade aastate tuleb nii võimas ja valjuhäälne publik kohale ja … meie anname mängu lihtsalt ära. Olen nii kurb, mul on ausalt kahju.»

Raadik kõmmutas avageimis 12 ässa!?

Alustuseks kerime ajaratast neli päeva tagasi: Daugavpilsi olümpiakeskus, veerandfinaali avamatš. Ehkki pärnakate etteaste näib lootusetu, tehakse sellestsamusest saia ja 0:2 kaotusseis keeratakse 3:2 võiduks. Suurt edu see kodumänguks ei anna – Pärnuski on vaja edasipääsuks võita. Kui mäng venib pikale, siis vähemalt kuldses geimis.

Kui pärnakate temporündaja Jörgen Vanamõisa jäi avalahingust hüppeliigese vigastuse tõttu eemale, tegi põhimees nüüd, pühapäeval kodusaalis isukalt sooja. Tõsi, 204sentimeetrise vägilase pahkluud kattis jäme kaitse ja kui tiimikaaslased hakkasid harjutama hüppelt ründelööki, kehastus Vanamõisa pallipoisiks. Teisisõnu: kõik märgid näitasid, et pärnakate oluline lüli ei löö taas kaasa.

Viis minutit enne kella viit keerati koduses spordihallis tuled maha ja möll läks lahti ehk trumm hakkas mürtsuma. Seda, et tegu on olulise – senise hooaja tähtsaima –