Kuidas ma netipetturi küüsi sattusin

Mirell Põlma. Foto: Mailiis Ollino

Külmal esmaspäevahommikul mõlgutasin mõtteid, et peaks vist saunalinad välja vahetama, jube karedaks läinud teised. Oma mäletamist mööda ei öelnud ma seda isegi kõva häälega välja, ometi silmasin paar tundi hiljem Instagramis Marimekko poe lõpumüügi reklaami, mis peibutas nii, et kui olin andnud sõrme, võttis see kogu käe ja pea 71 eurot takkaotsa.

Et tavaliselt ei hakka mul disainerikraamile hammas peale, tundsin nüüdki esialgu täpselt seda, mida politseinikud pettustest kõnelevates artiklites on korrutanud: kui see tundub liiga hea, et olla tõsi, siis see ei olegi tõsi. Ja iga kord olen seda leierdatud lauset lugedes mõelnud, millised on need totukesed, kes nii lihtsasti õnge lähevad.