/nginx/o/2024/03/01/15921875t1h8b1b.jpg)
Samal ajal kui KredEx hakkab maksma ahjutoetust ehk rahastab küttesüsteemide uuendamist, teatab üks portaal artikli pealkirjas, et puuküte plaanitakse keelustada. Kuidas on võimalik, et ühel ajal on õhus kaks vastukäivat sõnumit? Ei olegi. Päästeamet lükkas ümber meedias levivad kuuldused puukütte keelustamise kohta.
Küll aga tuleb päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Maret Rannala sõnul ette olukordi, kui on vaja keelata mõne konkreetse kütteseadme kasutamine, sest korstnapühkija hinnangul võib iga järgmine kütmine ohustada inimese tervist ja vara.
«Kui korstnapühkija on küttesüsteemi kohta teinud märke «kasutamine keelatud», siis tõepoolest ei tohi inimene enam kütteseadet kasutada enne, kui ta puudused likvideerib,» seletas Rannala.
Eelmisel aastal oli küttesüsteemidega seotud tulekahjudest kolmandik sellised, mida saanuks ennetada korstnapühkija kutsumisega. Viiendik aga sellised, mis olnuksid olemata, kui õigel ajal oleks küttesüsteem parandatud või uuendatud. Tuleohutusseadus näeb ette, et kasutada tohib üksnes tehniliselt korras, terviklikku ja ohutut küttesüsteemi.
«Sagedased on ka juhud, kus inimesed on eluruumi kütteseadme ehitanud ja kasutusele võtnud, kuid ei ole seda seadustanud. Sellisel juhul tuleb kütteseadme ohutus tõendada tagantjärele ning kütteseade seadustada,» märkis Rannala. Küttesüsteemide seadustamise juhendi leiab päästeameti kodulehelt.
Rannala sõnutsi võivad valesti paigaldatud või hooldamata küttesüsteemid kaasa tuua rasked tagajärjed ja suure kahju. «Küttekollete kontrollimise ja mõnikord ka kütmise keelamise eesmärk on vähendada küttekolletest alguse saanud tulekahjude ja neis hukkunute arvu,» lausus ta.
Korstnapühkijatel on kohustus probleemsetest kütteseadmetest päästeametit teavitada. Selleks infovahetuseks on kasutusel küttesüsteemide portaal. Ühtlasi saavad küttekollete omanikud vaadata endaga seotud küttesüsteeme, samuti leiab sealt infot kutseliste korstnapühkijate ning pottseppade ja nende tööpiirkondade kohta.
Rannala sõnade kohaselt tuleb praktikas ette olukordi, kui ühe korstnapühkija hinnang erineb teise omast. «Siin võib olla põhjus, et vahepealsel ajal on olukord muutunud, näiteks muutuvad inimeste kütmisharjumused, kuid vahel on ette tulnud ka seda, et kõike ei ole alati märgatud. Sellisel juhul on mõlemaga suheldud ning võetud selgitusi,» selgitas ohutusjärelevalve osakonna juhataja.
Segaste asjaolude lahendamiseks on võimalik tellida küttesüsteemi eksperdihinnang, mida annavad vaid kogenud ja kõrgeima ehk viienda taseme korstnapühkijad, pottsepad ja tuleohutusekspert.
«Kui korstnapühkija on siiski eksinud oma töös ja hinnanud katkise küttesüsteemi kõlblikuks, on päästeametil võimalik teda menetluse korras rahatrahviga karistada,» märkis Rannala. Menetluse alustamiseks on vaja, et hoone omanik esitaks kaebuse.
/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)