:format(webp)/nginx/o/2024/03/01/15922667t1h9722.jpg)
Kui viimane lumehelves oli suvepealinnas sulanud, hakkasid selle elanikud kannatamatult kevadet otsima. Väljas oli veel külm ja taevas meenutas pigem sügisest pilvevaipa kui kevadist sina, kuid see ei heidutanud linnaelanikke, kes olid otsustanud, et kevad peab saabuma nüüd ja kohe. Talv oli olnud lihtsalt liiga pikk.
Lillepoodnikud sättisid lettidele kevadõisi. Raamatukoguhoidja tõstis riiulitel ettepoole aiatööde käsiraamatud, muinasjutud lihavõttejänkudest ja armastusromaanid. Lillepoe ja raamatukogu soojades ruumides oli võimalik end ära petta, kuigi akna taga oli näha muserdavat halli taevast.
Spordientusiastid otsustasid, et aeg on õuetossud jalga panna ja vabas õhus kilomeetreid mõõtma hakata. Seda hoolimata taldade alla kleepuvast porist ja kergliiklusteedel rattarehve varitsevast kiviklibust. Linnulaul, mida siit-sealt kuulda, korvas ebamugavused. Kümneeurone rattarehvi vahetus ei ole ju palju esimese kevadise velotiiru eest!
Kõige julgem katse kevadet esile kutsuda tuli aga kohalikult jäätisekioskilt, mis otsustas avada luugid kevadiseks degusteerimiseks. Külmast hoolimata lookles järjekord, inimesed naeratamas ja värisemas, kui nad oma külmunud kätega sooja tee asemel magusaid tuutusid hoidsid.
Suvepealinnas ei lasknud inimesed end heidutada ei külmast ega pilvedest. Nad teadsid, et kevad on tunne, mis tekib värskes õhus optimistliku meele abil. Ikka üks lilleseade, raamat ja külm jäätiseamps korraga. Küll see termomeetrinäit lõpuks ka tõusma hakkab ja halli pilvekatte taga on ju ometi päike!
Kas kevadised ilmad on teid rohkem õue liikuma meelitanud?
Küsitlusele vastati meie veebilehel parnu.postimees.ee nädala jooksul 881 korda.
:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)