Kohaliku omavalitsuse 12 lihtsat sammu tervema Eesti heaks

Alo Lõoke. Foto: Sa Liikumisharrastuse Kompetentsikeskus

Kohaliku omavalitsuse vaates väljendub elanike heaolu ja tervis otseselt maksutulu laekumises. Tööl on tõhus see inimene, kes on vaimselt ja füüsiliselt terve ning kellel on võimalus ennast tervena hoida. Tänased lapsed on homsed täiskasvanud maksumaksjad ja tänased täiskasvanud maksumaksjad on homsed eakad. Seetõttu on aktiivse liikumise mõtte- ja eluviisi toetamine investeering kohaliku omavalitsuse tulubaasi.

Ka elukoha valikul on aina määravama tähtsusega kergliiklusteed, spordi- ja mänguväljakud, staadionid ning turvaline ja mugav liikumiskeskkond lastele. Hooldatud, inimsõbralik ja värskes õhus aktiivset tegevust võimaldav elukeskkond toob maksumaksjaid juurde.

Head kohalike omavalitsuste juhid, kas teie pakute oma elanikele sellist keskkonda, mis aitab neil pikemalt tervena elada? Kas olete märganud, milliseid väikseid samme saab juba praegu selleks astuda?

1. Kas teie hallatavate koolide hoovid on lastele lahti ka pärast koolipäeva? Kas lapsed saavad sinna, turvalisse keskkonda tulla ka vabal ajal ja sisustada oma aega aktiivselt ja tervislikult?

2. Kas teie hallatavate lasteaedade hoovid on mudilastele lahti ka õhtuti ja nädalavahetustel, et väikelaste vanemad ei peaks otsima mööda linna või valda muid mänguväljakuid?

3. Kas koolide spordisaalid on õppevälisel ajal lahti, et ruume saaksid sportimiseks kasutada nii õpilased kui ka teised kohaliku kogukonna liikmed: täiskasvanud, eakad?

4. Kas kõik teie hallatavad koolid on ka liikuma kutsuvad koolid?

5. Kas laste koolitee on tehtud neile jala käimiseks või rattaga sõitmiseks turvaliseks ja mugavaks? Kas koolide ümbrus pakub mugavaid parkimiskohti kohe ukse ees või on see ruum antud hoopis lastele liikumiseks?

6. Kas aitate kaasa sellele, et jalakäijad ja ratturid saaksid aasta ringi mugavalt liikuda: kas kõnni- ja kergliiklusteed on lumest ja jääst puhtad ning nii nagu autoteedel on ka kergliiklusteedel tehtud libedatõrje?

7. Kas terviseradadel või kergliiklusteedel saab hinge tõmmata ja pingil puhata, et ka eakamatele turvalist liikumisviisi pakkuda?

8. Kas terviseradade juures on tualetid ja piisavalt prügikaste, mida regulaarselt tühjendatakse?

9. Kas avalikku ruumi planeerides mõtlete alati sellele, et jalakäijatel ja ratturitel oleks mugav?

10. Kas kergliiklusteed, matkarajad, koolide ja lasteaedade mänguväljakud ning muud aktiivse vaba aja veetmise kohad on pimedal ajal valgustatud?

11. Kas koolide, lasteaedade, poodide ja muude avalike kohtade juures jagub jalgratta parkimiskohti?

12. Kas olete oma perele, kolleegidele ja kogukonnale eeskujuks ja liigute võimalikult palju jalgsi, ratta või ühistranspordiga?

Ma loodan, et paljud nendest sammudest on teil juba astutud või on varsti plaanis, et igas omavalitsuses liiguksid lapsed ja täiskasvanud rohkem ja elaks kauem tervena.