Loodusvaatlus ⟩ Virmaliste öö pakkus kuulamisnaudinguid

Pühapäevaöised virmalised. Foto: Karl Adami

Möödunud nädala viimasel päeval olin loojangu järel kodu poole teel. Pilk pöördus ühtäkki taevasse ja märkasin põhjakaares ähmaseid heledaid kogusid. Et taevas oli üleni selge ja kogud liikusid küll üles-alla, teadsin kohe, millega tegu. Taevas oli aimatavalt näha virmalisi, mis teravama pilguga jälgides ulatusid suisa pea kohale.

Et polnud veel pime, otsustasin siiski tuppa naasta. Möödus mõni tund ja köögikardinat paotades vaatasid nii põhjast kui kirdest vastu silmanähtavad rohekad vehklevad kardinad.

Kuigi olen nii Eestis kui Soomes virmalisi sageli näinud ja palju pildistanud, otsustasin end siiski taas vammustesse mässida ja õue suunduda, seltsiks koer. Üle krõbiseva heinaga rohumaa sammudes vaatasin korduvalt selle rohelise kogu poole. Suurt fotojahti ma ei plaaninud ning mulle piisas mõnest klõpsust tõestuseks, et minagi olin öösel õues.