/nginx/o/2024/03/07/15932100t1hfa34.jpg)
Eestis on üks Euroopa Liidu suuremaid soolisi palgaerinevusi. 5. märtsil oli tänavu võrdse palga päev, mis tähendab tärminit, mil Eesti naised olid keskmiselt välja teeninud samaväärse sissetuleku kui mehed eelmise aasta lõpuks. Visalt püsiva palgalõhe taga on juurdunud ühiskondlikud tõekspidamised, mis näevad meeste tööd naiste omast väärtuslikumana. Samuti toetab palgalõhet tõsiasi, et laste, eakate ja ülejäänud lähedaste eest hoolitsemine ja kodutööd on ikka rohkem naiste õlul.
Statistikaameti andmeil on sooline palgalõhe Eestis 17,7 protsenti. See number näitab, et enne maksude mahaarvestamist on naise keskmine tunnitasu meeste omast 17,7 protsenti väiksem. Palgalõhe on üle kümne aasta kahanenud, aga viimase aastaga hoopis kasvanud 2,8 protsendipunkti.