Loodusvaatlus ⟩ Eripalgeline kevad: mõnes metsatukas vajub põlvini lumme, teisal toimetavad vilkalt kuklased

Mõned metsanurgad on endiselt talvise ilmega. Foto: Karl Adami

Kuigi lumekraanid on juba mõnda aega roostes olnud, leidub paikades, kuhu päikese võim veel ei ulatu, endiselt küll nii jäist lund kui varjulisematel põllulappidel päris jääd. Lumised on metsatukadki, ühes neist küündis valge vaip suisa üle põlvede. Kord kandis ja järgmisel sammul vajus jalg sügavasse valgesse. Võib arvata, et lund või jääd leiab puistutest veel aprilli alguseski.

Olin pikemal ringil palumetsas. Väga palju muid puid seal ei leidunud kui kuuski ja mände, sekka kadakaid, pihlakaid ja arukaski. Mulle meeldib neis metsades eel- ja varakevadel ninasõõrmetesse tungiv lõhn, mis on omane vaid sellele ajale. Lõhnakokteilis on kindlasti komponentideks nii päikese käes soojenev puukoor kui pudenenud okkad.

Kevade tulekust annavad selleski keskkonnas märku nii lõhnad kui ajapikku end puulatvades sisse seadvad hoburästad või siisikesed, kuid üldiselt näevad palumetsad minu meelest mai keskpaigani välja üsna mannetud. Seni kuni puhmarindes lisandub mustikatel ja põõsarindes pihlakatel värsket rohelist tooni. Palumets pole liigirikas ja ehk seetõttu satun sinna enam jalutama või seenele kui fotojahile.