/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
Vaid pool aastat Saarde vallavanema ametis olnud Raivo Ott tõdeb, et valla üks suurimaid ülesandeid on Kilingi-Nõmme gümnaasiumi kooli ulatuslik remont, mis võib ilma riigi toetusrahata viia valla laenukoormuse lubatud maksimumini. Selgus peaks saabuma sügisel, kui kinnitatakse riigi eelarvestrateegia.
Vastne vallavanem peab äärmiselt oluliseks hilissügisest kuni Eesti Vabariigi aastapäevani kestnud ringkäiku valla arvukates külades, kus elanike räägitud muredest ja ettepanekutest sai nimekiri, mida nüüd tuleb vallal täitma asuda.
Vallavanemale esitasid küsimusi peatoimetaja Siiri Erala ja arvamustoimetaja Raido Keskküla.
Olete vallavanema ametis olnud üsna lühikest aega. Ehk tutvustate ennast: kes te olete ja kust tulete?
Kohe-kohe saab tõesti pool aastat. Aga sündinud-kasvanud olen Lõuna-Eestis Otepää kuplite vahel. Tänu sellele, et sattusin 1994. aastal katseväeteenistusse Pärnumaale, olengi siia pidama jäänud. Kuigi kaitseväeteenistus aastani 2004 on loksutanud mind üle Eesti. Seejärel jäin siin paikseks ja kodu asub Saarde vallas Metsaääre külas.
Siiani olen olnud ettevõtja ja esimest korda sai proovitud kandideerida volikokku, mis ka õnnestus. Teatud aja möödudes tuleb nüüd vallavanema vastutust kanda.
Mis tüüpi mehena ennast kirjeldate. Kas ehk kaitsevägi on see, mis teid iseloomustab, või hoopis midagi muud?
Kindlasti olen kaitseväeteenistuse 13 ja poole aasta kogemusele väga tänulik. Noore mehena saada selline juhtimiskogemus ... see on hindamatu.
Millise ettevõtlusega te täpsemalt tegelete?
Olen transpordiettevõtja: rahvusvahelised ja kallurveod.
Igal talvel pean saama korra mägedesse suusatama ja kevadtalvel meeldib mulle teha metsade vahel pikki jalutuskäike.
Millega vabal ajal tegelete? Metsade vahel elate, ehk jahindus?
Jahimees ma ei ole, kuid olen aktiivne kaitseliitlane. Igal talvel pean saama korra mägedesse suusatama ja kevadtalvel meeldib mulle teha metsade vahel pikki jalutuskäike.
Kas Otepää kandi mägedest piisab või sihite kõrgemaid tippe?
Üritan igal aastal kindlasti Kuutsemäel ära käia. See on mu kodumägi, elasin sealt viie kilomeetri kaugusel. Aga üldjuhul tuleks ikka Eestist väljapoole saada. Just kaks nädalat tagasi sai käidud Poolas suusatamas, kuigi seal oli 16 kraadi sooja.
Kui nüüd valla tegemiste juurde tulla, siis palju on kõneainet pakkunud koolide teema. Kuidas teie vallas koolivõrguga lood on?
Julgen öelda, et tänu eelmistele vallavolikogudele ja -vanematele on meil ikkagi väga hea seis. Praegu on meil terve Saarde valla ehk 1065 ruutkilomeetri peale kaks kooli: Surju kool, kus asub põhikool-lasteaed, ning Kilingi-Nõmme gümnaasium. Kahe kooliga on väga hea toimetada ja tegelikult on sellega kõik hästi.
Palju kära on olnud Lääneranna valla koolidega ja samasuguses leheusutluses tõi vallavanem Ingvar Saare just Saarde valla näiteks, et sellisest koolivõrgust piisab. Räägitakse ju, et kui kaob kool, kaob seal ka elu ja ääremaastumine jätkub. Kui vaadata, kuidas teie vald on toimetanud, siis kas on mingit mõju märgata?
Viimane näide on Tali kooli sulgemine 2017. aastal. Kindlasti on see mingi pitseri sinna jätnud ega ole mõtet salata, et nüüdseks on sealt kadunud lasteaedki. Praegu suhtleme kogukonnaga tihedalt ja vaatame, et kui laste arv kasvab, tuleb seal avada üks lasteaiarühm.
Teisalt tuleb loomulikult vaadata reaalsust: kui õpilaste arv seal sellise hooga kahanes, tuli paraku teha raske otsus. Esmatähtis on lastele ikkagi kvaliteetne õpe ja sotsiaalsus, mis sellega kaasas käib. Otsus oli raske, kuid praegu julgen kindlasti öelda, et see oli õige otsus. Kuid loomulikult tuleb seal tegelda lasteaiaprobleemiga.
Kilingi-Nõmme gümnaasiumiga on asjad nii kaugel, et meil on välja kuulutatud riigihange ja võimalikud ehitajad käivad juba olukorraga tutvumas.
Kuidas on teil lood koolihoonete remondiga, mis enamasti on väga kulukas. Kilingi-Nõmme gümnaasiumiga teil vist mingi plaan on?
Kilingi-Nõmme gümnaasiumiga on asjad nii kaugel, et meil on välja kuulutatud riigihange ja võimalikud ehitajad käivad juba olukorraga tutvumas. Kui ma ei eksi, siis juba 27. märtsil on meil pakkumiste esitamise tähtaeg. Siis selgub, milline on ehitushind ja meie võimekus, aga plaanis on see rekonstrueerimine ära teha.
On see kapitaalne ümberehitus või värskenduskuur?
Ikka kapitaalne. Eelkõige on seal energiatõhususe teema. Seal projektis on ventilatsioon, küttesüsteemid, ruumide paigutus.
Kuidas teie võtsite vastu uudise, et gümnaasiume võiks koomale tõmmata siin Eestimaa peal?
Minister (haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, toim) külastas jaanuaris Kilingi-Nõmme ja Surju kooli. See (gümnaasiumivõrgu korrastamise, toim) protsess alles käib, aga loomulikult see ei meeldi. Arvestades meie rahvaarvu ja ainukest linna Kilingi-Nõmmet, kus on 1532 inimest. Kui me nüüd sealt gümnaasiumiastme ära võtame, on väga raske hinnata, mis sellega hiljem kaasneb, kui me laseme noored inimesed gümnaasiumiastmest minema.
Samal ajal tuleb vaadata tõele näkku, et kui meil on praegu gümnaasiumiastmes 56 õpilast ja nende arv langeb tõesti kriitilise piirini, tuleb maha istuda ja arutada. Ilmselgelt tuleb siis omavalitsusel leida raha, et seda kooli ülal pidada. Oleme välja arvutanud, et 47 last on see piir, kus vald veel peale maksma ei pea gümnaasiumiosale. Kuid loomulikult oleme valmis seda vajadusel tegema. Aga seda tuleb vaadata siis, kui see päev ükskord käes on. Prognooside järgi ei tohiks seda juhtuda.
Kui juba rahast juttu tuli, siis milline Saarde valla rahaline seis praegu üldse on?
Nagu igal pool: ega siin midagi hullata ole. Iga sent on arvel ja nagu Lääneranna vallavanemgi rääkis, siis meiegi oleme esitanud taotluse, et saada kooli renoveerimiseks lisarahastust kaks miljonit eurot. Kas me seda saame või ei, selgub sügisel, kui riigi eelarvestrateegia valmis. Aga loodame ja kui me selle toetuse saame, on meil hästi. Kui me seda toetust ei saa, on kindlasti keerukam, sest prioriteet on praegu koolimaja rekonstrueerimine.
Aga muud investeeringud?
Järjekorras on ja nagu me teame, on ka riik pannud kohustuse aastaks 2030 saada energiatõhusaks kohalike omavalitsuste hooned. Oleme esitanud taotluse Saarde vallamaja energiatõhustamise kohta. Järjekorras on Jaamaküla kergliiklustee, mille suhtes tahame taotluse esitada. Siis plaanime osaleda taotlusvoorus, kus on sotsiaalmajade ehitus. Meil on sotsiaalkorterite põud. Need on suuremad projektid, mis praegu silmapiiril.
Kui suur on valla laenukoormus?
Eelmise aasta lõpus oli 44,3 protsenti, mis on ikka päris korralik. Kui me peame nüüd võtma ikkagi gümnaasiumi tarvis suure summa laenu – veel ei tea me, mis summas –, aga kui see on ligemale kolm miljonit eurot, siis tõuseb laenukoormus 60 protsendi peale. See tähendab, et oleme ikka mitmeks aastaks käsist-jalust seotud. (Seaduse järgi on omavalitsuste lubatud netovõlakoormus tavaolukorras 60 protsenti eelarve tuludest, toim.)
Kui suur Saarde valla eelarve on?
Ligemale kümme miljonit eurot.
Kas teil on mingeid sahtlisse lükatud plaane, et mida oleks vaja teha ja millest unistaks, aga praegu pole mõistlik neid ette võtta?
Kõik needsamad asjad, mis ma ette lugesin. Kindlasti tahame minna taotlema kergliiklusteede rahastust ja plaanime volikogult selleks luba küsida. Nende projektitaotlustega on loomulikult see, et kas me saame selle toetuse, kas vastame kvalifikatsioonile. Meil on projekt juba valmis ja ehitusluba olemas ehk eeltöö tehtud. Kindlasti on meil plaanis see Jaamaküla kergliiklustee ja sotsiaalmaja projekt. Siis veel Kilingi-Nõmme keskväljak, mille puhul on arhitektuurikonkurss korraldatud, kuid rahapuudusel ei saa me seda praegu rakendada, sest on tähtsamaid objekte.
Aga tulevikus ikka kavatsete selle keskväljaku rajada?
Praegu on see meil kirjutatud aastasse 2026, et see siis projekteerimisse anda. Kahjuks ei julge siinkohal küll ühtegi lubadust anda ja oleneb, mida teeb majandus ja kuidas teiste projektidega läheb.
Möödunud sügisel avati Saarde vallas uhke tuulepark, kas sealtki vallale mingit tulu tõuseb?
Eelmise aasta eest tuli meile ligemale 10 000 eurot, aga ainult aasta viimased kuud see park töötaski. Ja inimeste vahel läheb jagamiseks 4500–4600 eurot.
Kindlasti olete tänavu aastaks plaaninud tunduvalt suurema summa?
Midagi me oleme planeerinud, aga see on peaaegu sama, et “palun ütle, kas homme keskpäeval sajab vihma või ei”. Me ei tea seda, kuid oleme arvestanud kusagil 40 000 eurot tulu vallale.
Mis selle rahaga siis teha saab?
Oi, sellega saab palju teha. Sellega saaks teid korda teha, sest nagu teate, siis kogu Eestis on teede rahastus väike. Tihemetsa alevikus vajab mitu asja tegemist.
Ehk peale vallakeskuse peate hoolitsema väiksemate kohtade nagu Tihemetsa, Surju ja Tali vajaduste eest.
Seda me üritamegi järjest vaadata, sest seni on läinud suuremad investeeringud Kilingi-Nõmme linna. See on arusaadav, sest seal ongi inimesi rohkem. Kilingi-Nõmme tervise- ja hoolduskeskuse energiatõhustamine sai just valmis. Paar aastat tagasi tehti Kilingi-Nõmme üks peatänavaid korda, mis läks päris palju maksma. Kuid seal oli riigi tugi samuti päris suur.
Valminud on Surju kooli staadioniprojekt ja ehituslubagi olemas, kuid jällegi pole praegu raha seda ellu viia. Aga on sahtlis ootel, nagu rääkisime.
Tihemetsas on päris mitu aastat tegeldud spordihoone optimaalseks saamisega. Mingi tulemuseni oleme jõudnud, kuid teha on veel palju. Vana ujula pool on seal valla poolt sisuliselt maha jäetud, sealt saab säästa kütte pealt natuke raha.
Just hiljuti käis uudistest läbi, et Kikepera harjutusvälja eest laekub vallale häiringutasu. Kui palju?
23 990 eurot ja see läheb meil ka Kikepera kanti kasutusse. Seal on Kaskealuse sild, mida ehitatakse ja remonditakse. Seal on vaja teid teha. Üritame raha kasutada regioonipõhiselt. Kui Kanaküla, Tõlla ja Tihemetsa pool on meil tuulikud, siis Kikeperas on laskeväli.
Kui ametisse asusite, siis kas teil oli juba vallast mingi ettekujutus või tuli tuur teha ja keegi hea nõuandja aitas seda pilti maalida?
Kaks aastat volikogu oli esiteks väga hea: sai mingisuguse pildi. Sest mis seal pattu salata, ega mul olnud Saarde valla tegemistest ega omavalitsuse toimimisest aimu.
Aga seejärel, kui mind septembris ametisse nimetati, olen teinud vallale ringi peale ja kohtunud rahvaga. Olen saanud endale väga vajalikku infot nendelt kohtumistelt.
Aga seejärel, kui mind septembris ametisse nimetati, olen teinud vallale ringi peale ja kohtunud rahvaga. Olen saanud endale väga vajalikku infot nendelt kohtumistelt. Alustasime Tihemetsast, siis oli Tali, siis olime Surjus ja selle ümbruse külades, viimati Kilingi-Nõmme. See oli ääretult tähtis ja iga kohtumine kestis umbes kaks või kaks ja pool tundi. Oli vahva, et ei mindud emotsionaalseks, vaid sai täiesti rahulikult arutada ja inimeste probleemid ära kuulata. Nüüd üritame leida lahendused, et suhtlus ei lõpeks vaid kuulamisega.
Mis need mured olid?
Ikka tavapärased: kusagil on teedeprobleemid, kusagil probleemid valgustite või infotahvlitega või kultuurielus. Seinast seina.
Kokku sai pisiasjade nimekiri?
Just, pisiasjade nimekiri. Alustasin nende ringkäikudega novembris ja lõpetasin vahetult enne vabariigi aastapäeva. Kuigi pean oma küla rahvalt vabandust paluma: Metsaääre külla ma pole veel jõudnud. Aga oleme külavanemaga kokku leppinud, et kohtume nendega kusagil aprillis-mais.
Kui palju külasid Saarde vallas kokku on?
Oleme suur hajaasustatud ala, kus on üks linn ja 36 küla.
Kes on teie nõuandja? Ei saa ju olla nii, et vallavanem kõike oma peast teeb, ikka on meeskond.
Strateegilised otsused käivad koostöös oma valimisliiduga. Abiks on abivallavanemad ja kogu vallavalitsuse meeskond, kes olenemata vallavanemast ja aastaajast on seal ju aastaid olnud ning tunnevad valda läbi läbi ja lõhki.
Kuidas on vallamajas töötajatega? Kas kõik kohad on täidetud või on töötajaid puudu?
Õnneks on kohad täidetud ja väga heal tasemel. Seega, mul ei ole põhjust nuriseda. Alati võiks mõne koha pealt tahta midagi paremat ja igal ülemal on oma käekiri ja soovid, aga meeskond toimib.
Milline poliitiline olukord teil Saardes valitseb? Kunagi pole ju kõik inimesed ühel meelel, ikka tuleb ette kraaklemist ja nagistamist.
Eks seda ole ajaleheveergudel ja igal pool mujalgi näha. Muidugi on ütlemist ja eriarvamusi, kuid inimestena saame täiesti normaalselt läbi ja minul ei ole küll ühtegi etteheidet. Ja opositsioon teeb oma tööd. Mõnikord vähe valjemalt ja riiakamalt, kuid neid tuleb aktsepteerida.
Mille eest teid kõige rohkem kritiseeritakse ja kiidetakse?
Ma olen ilmselt nii vähe aega vallavanem olnud, et siinkohal jään küll vastuse võlgu.
Aga kas vallavanemal oleks vaja tagasisidet? Tunnete, et tahaksite seda?
Kindlasti on vaja tagasisidet, aga vallainimeste käest. Et kui inimene tuleb vallamajja oma probleemiga ja läheb sealt ära naeratades ja me üritame anda parima, et tema mure saaks lahendatud. See ongi minu arust vallavalitsuse peamine ülesanne.
Igas vallas on tähtis seegi, milline on seal kultuuri- ja seltsielu. Kuidas teil sellega lood on?
Mulle oli see täiesti võõras valdkond. Praegu ütlen, et see on superlahe, mida inimesed siin teevad. Kilingi-Nõmme klubi toimib, seal on ringid ja seltsitegevus. On igasugu üritused nädalalõppudel. Või Surju rahvamaja, kus sügisest uus juhataja. See on samuti väga toimiv ning rahvas on rahul, naeratab. Tihemetsas on mittetulundusühing Tihemetsa Kogukond, mis võttis just üle sealse sauna, ja nemad käivitavad oma elu seal päris tugevalt. Samuti teate, et Talil oli eelmisel aastal suur tantsupidu. Et kogukonnad on aktiivsed. Või Lähkma küla tegemised, mida teie ajaleheski on palju kajastatud. Seltse on palju ja asjad toimivad ning me vallana üritame neid toetada.
Suvel Pärnuga konkureerida on muidugi hullumeelsus, aga otsime kevadesse ja sügisesse oma üritusi.
Millisel valla kultuuriüritusel ise viimati käisite?
Kui vabariigi aastapäeva tähistamist kultuuriürituseks nimetada, siis seal oli väga palju rahvast ja kohalikud esinejad. Et viimati siis 22. veebruaril.
Millised suuremad üritused teil vallas tulekul on?
Kindlasti Saarde kaitsepäev. Juuni alguses on suur suve avapauk Kilingi-Nõmme laululaval. See on küll eraettevõtete korraldatud. Suvel üritame teha meie endi tantsurühmade ja laulukooridega ülevallalise esinemise. Kui ma ei eksi, on mais kohalike kooride väikene laulupidu. Septembris on maal elamise päev ja selle raames proovime teha algust saunatamise päevaga ehk proovida saunast sauna käimist.
Marko Sassjaniga tahtsime korrata eelmise aasta tantsupidu, aga kuna kõigil rühmadel olid juba oma plaanid tehtud, siis sel aastal seda korrata ei saa, kuid on mõtteid, et mida Markoga koos augustis teha.