Galerii ⟩ Balti meremeeste leiutatud mäng tõi Pärnusse kirju koroonasõprade seltskonna

Pärnu kesklinna koolide võimlas toimunud novuse rahvusvahelise alaliidu seeriavõistluse esimesel etapil, kus kiid hoidis käes üle 150 mehe ja naise, kujunes medalite jagamine eestlaste ja lätlaste siseasjaks.

Selline asjade käik pole põrmugi imekspandav, sest selle spordiala juured ulatuvad kahte naaberriiki ja kibedamad koroona- ja novusekäed on läbi aegade tulnud üleaedsete seast.

Novus ehk lätipäraselt novuss on meie lõunanaabrite koroona ja rahvusvaheliselt nimetataksegi seda spordiala just lätipäraselt.

Eestlastele tuntud koroona erineb novusest mängulaua suuruse tõttu. Ajalooliselt olid koroona mängulaua mõõtmed 100×100 sentimeetrit nagu praegusel novuselaualgi, mis on rahva seas tuntud kui Läti laud. Praegu kasutuses Eesti koroonalaudade mõõtmed on 108×108 sentimeetrit ehk need on pisut suuremad kui naabrite analoogid.

Samuti erinevad augud, mis asetsevad nurkades, kuhu nupud kii ja kaba abil lüüa tuleb. Novuses on augu diameeter kümme ja koroonas 8,5 sentimeetrit. See teeb koroonamängu pisut keerulisemaks: näiteks ei suudeta kõiki vastase kaheksat mängunuppu mitu geimi järjest ära lüüa. Novuses juhtub aga tihti, et mõlemad mängijad löövad aukudesse kõik oma nupud ja eksimus löögil võib viia kiirelt kaotuseni. Ette tuleb sedagi, et mõlemad mängijad on nii osavad ja võrdsed, et kiire nuppude aukulöömise järel peab punktisaaja selgitama ümbermänguga.

Üksikmäng kestab tavaliselt umbes pool tundi, paarismäng ligemale tund. Kui tuleb palju ümbermänge ehk lüüakse vastastikku «kaheksaid», mänguaeg pikeneb.