Mikrokiust lapp teeb koristamise lihtsamaks

Riina Martinson
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kergelt niisutatud mikrokiudlapid sobivad eriti hästi laminaatpõranda ja klaaspindade puhastamiseks, tolmu saab võtta kuiva lapiga.
Kergelt niisutatud mikrokiudlapid sobivad eriti hästi laminaatpõranda ja klaaspindade puhastamiseks, tolmu saab võtta kuiva lapiga. Foto: Urmas Luik

Mõnes kodus tumestab rõõmu kevade tuleku üle kohustus korralik suurpuhastus ette võtta, ometi saaks lihtsate vahenditega selle tüütu töö vähese vaevaga tehtud.

Suurpuhastuse eel tasub maha istuda ja plaani pidada. Võib koguni paberile kirja panna, mida teha vaja, ja siis tööde järjekorra kindlaks määrata, et mõni käsil olev töö juba puhtaks tehtud pindu ära ei määriks.

“Üldine reegel on, et koristatakse ülevalt alla, enne toa kallale asumist tuleb kapid korda teha. Ja enne kuivad meetodid, siis märjad,” loetles koristusekspert Helge Alt.

Keemiat pole vaja

Eri liiki koristustarvikuid leiab poodides kümneid. Kindlasti tasub sellest suurest valikust endale koju varuda mõni mikrokiust lapp.

“Mikorkiudlapid aitavad koristamise väga mugavaks, samal ajal tõhusaks ja keemiavabaks muuta,” kinnitas Alt. “Just tolmuvõtmisel on need super head abilised.”

Mikrokiust lapid eemaldavad kergema mustuse küllalt hästi isegi puhastusaineteta ja keemiatooteid läheb tarvis vaid vana mustuse puhul. Kergelt niisutatud mikrokiud on asendamatu märga mittetaluval laminaatpõrandal ja hea tulemuse saab üksnes veega niisutatud lapiga klaaspindu puhastades.

“Oluline on kasutada puhast lappi ja pühkida sageli, alustades puhtamatelt ja liikudes järjest mustematele pindadele, vältides lapiga mustuse edasikandmist. Abiks on lapi voltimine, nii saab kogu aeg ette keerata uue puhta pinna,” juhatas Alt. “Terav kiud lõikab pinnalt mustuse lahti ja kiududevaheline vaba ruum imeb selle endasse.”

Tähtis on teada, et mikrokiud imeb mustust edukalt endasse vaid siis, kui kasutada kergelt niisutatud lappi. Kui teha see märjaks, läheb kiududevahe vett täis ja lapp ei ima enam mustust. “Selline tekstiil ajab ainult mustust ja mikroobe laiali,” tõdes Alt.

Mikrokiust lappe tuleb pärast koristamist korralikult pesumasinas pesta. Tihti loputavad inimesed neid ainult käsitsi. Päris puhtaks saab lapid-mopid pesumasinas 60–90kraadises vees ja kasutada ei tohi loputusainetega pesupulbreid.

“Kui mikrokiud pole korralikult puhtaks pestud, ei ole selle koristusomadused teiste materjalidega võrreldes paremad,” nentis Alt.

Tolmupühkimiseks ei tule mikrokiudlappe niisutada, aga puuvillane lapp peab olema ainult õige pisut niiske: nii seob see tolmu kõige paremini. Tolmupühkimiseks paraja lapi saab, kui sellele paar korda pihustist vett pritsida või teha käsi kraani all märjaks ja sellega paar korda lapile vett pritsida.

Ärge liialdage

Üks suuremaid vigu, mida inimesed koristades teevad, on liigne keemiatoodete kasutamine. “Kui lubatakse, et aine puhastab korraga ja tõhusalt kõike, soovitan olla ettevaatlik,” sõnas Alt. “Nii nagu meditsiinis on tugevatoimelisel rohul sageli kõrvalmõjud, võib olla koristusvahendite puhul: koos mustusega eemaldub pinnaviimistlus.”

Puhastusaineid ei saa jaotada ohtlikeks ja ohututeks. Pinna kahjustamise oht tekib aine vale kasutamise tõttu ja loomulikult on kangemate ainete puhul risk suurem.

“Kahjuks ei lähe tavaliselt nii, nagu reklaamides näeme: aine peale, pühin ja kohe puhas. Tegemist on keemilise protsessiga, mis eeldab teatud mõjuaega ning aine kogust. Nii ala- kui üledoseering mõjutab tulemust,” märkis Alt.

Näiteks ei tohi puhastusainet kunagi otse kraanile pritsida, vaid ikka lapile, sest otse peale pritsides võib kahjustada kraani läiget.

Äädikas ja sooda

Kui osa inimesi on siiralt keemiausku, siis teised üritavad koristades sooda ja äädikaga läbi ajada.

“Sooda on aluseline aine, mis toimib hästi rasvase mustuse puhul, äädikas aga hape. Ja happeid vajame, kui tegemist on settelise mustusega, näiteks pesuruumides või klaaspindadel,” selgitas Alt. “Kindlasti tuleb sooda puhul silmas pidada, et sellega ei vigastaks pindu nagu peene liivapaberiga nühkides.”

Kui tahate, et koristamine läheks hõlpsasti, kuivatage märjad pinnad, seda nii duširuumis kui toapõrandaid pestes. “Kui kuivatame pinna ära, ei jää sinna setteid,” rõhutas Alt. “Kui duširuumis pindu pidevalt kuivatada, pole vaja äkilisi aineid appi võtta ja saab leebete vahenditega läbi. Kange keemia on vaja appi võtta, kui mingi töö on pikalt tegemata.”

Õige Vahend

* Rasvane mustus vajab aluselist (pH üle 8), setted aga happelist (pH alla 6) puhastusainet.

* Igapäevase kerge mustuse eemaldamiseks sobib neutraalne (pH 6–8) puhastusaine. Mida rohkem saab hakkama neutraalsete ainetega, seda vähem on võimalusi tervist ja pindu rikkuda.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles