Anete Kruusmägi kirjutas raamatu Lasnamäest: Jooksime katustel ja mängisime poolikute majade varemetel

Keskkooliaegne fotoseanss liivakastis. Foto: Erakogu

Anete Kruusmägi loetleb kokku kõik oma kirjutamise paigad, mille tulemusel valminud vastses raamatus “Minu Lasnamäe” kasvab ja areneb see linnaosa koos autoriga 1990ndate algusest tänapäeva välja.

“Panin raamatu esimesed peatükid kirja Ateenas, järgmised võimsate mägede vahel Bulgaarias, siis kirjutasin kahe koera seltsis Amsterdamis värskeid tulpe nuusutades, edasi Belgias ning Pärnus ja lõpuks ka Lasnamäel, kus ma läbi mudase metsa linnasaabastega sisekaitseakadeemia raamatukokku läksin või, tuul juustes, üle Saarepiiga silla sammusin.

Kõige raskem on Lasnamäest kirjutada Lasnamäel. Kirjutamiseks on mul vaja distantsi, tunnet, et ma rändan ajas ja ruumis, külastan paiku, mis on kaugel, ja muugin lahti mälestusi, mida pole enam tükk aega külastanud. Ateenast vaadates tundub see eksootiline, millest on midagi kirjutada,” mõtiskleb ta, olles juba mõnda aega Eestis tagasi.

“Mida kaugemale see jääb, seda müütilisemaks muutub ka su lapsepõlv ja samamoodi on kodukohaga. Kui sa seal sees oled, siis on kõik tavaline, aga kui sa sealt välja lähed, siis see koht saab oma värvid ja olemuse.”