Karulaugud pistsid nina mullast välja

Karulaugupesto ja karulaugu lehed. Foto: Shutterstock

Karulauk (Allium ursinum) on üks esimesi kevadekuulutajaid, kes oma vitamiinidest pungil rohelusega eestlaste toidulaual armastatud lemmikuks on saanud. Tänu soojadele ilmadele on esimesed karulauguhakatised juba pea mullast välja pressinud.

Karulauku korjates kõige tähtsam olla kindel, et tegu on ikka õige taimega. Sagedamini aetakse karulauku segamini hariliku siniliilia ehk sillaga, aga ka piibelehe ehk maikellukese ja hariliku sügislillega.

"Piibeleht on väga mürgine taim – mürgine on isegi vaasivesi, kus maikellukese kimpu hoitud," hoiatab loodusmuuseumi botaanik Jana-Maria Habicht. Nii et selle taime söömine lõppeb tõenäoliselt väga tõsise mürgistuse või isegi surmaga. Sügislill on samuti eluohtlikult mürgine: kui süüa sügislille lehti või sibulat, siis haiglast ei pääse.

Noored karulaugu ja silla taimed on üsna sarnased, kasvades aga muutuvad karulaugu lehed keskosast veidi laiemaks (mistõttu nad meenutavadki natuke piibelehte ja sügislille). Ka paljud teised vast tärganud lilled võivad esialgu välimuselt karulauku meenutada.

"Üsna kindel tunnus karulaugu eristamiseks on aga talle omane tugev küüslaugulõhn. Niisiis tasuks karulauku korjata ainult siis, kui oled veendunud, et tegemist on just selle taimega," ütleb Habicht.

Meeles tasub pidada ka seda, et ka karulauk, rahvapäraselt metsküüslauk, võib tundlikuma organismiga inimesel tekitada liigse söömise järel seedehäireid, nagu kõhuvalu, iiveldus, oksendamine.

Karulauk kuulub Eestis III kaitsekategooria liikide hulka, mis tähendab, et loodusest võib karulauku enda tarbeks ja mõistlikus koguses korjata, kuid müümine on rangelt keelatud. Need reeglid on paigas selleks, et liigi levik ja arvukus ohtu ei satuks.

Karulauku on peetud aastasadu ravimtaimeks ning seda kasvatati juba kloostriaedades. 12. sajandil soovitas taimetargast nunn Hildegard Bingenist karulauku kasutada nii seedehäirete puhul kui ka verepuhastuseks. Metsküüslauk on antibakteriaalsete omadustega, samuti on selles väga palju vitamiine ja mineraalaineid.

Karulauku on hea kasutada salatites ning söödavad on kõik taimeosad, tarvitada võib nii toorelt kui marineeritud kujul, kuumades roogades ja pirukate küpsetamisel.

Karulaugupesto

Vaja läheb: 100 g karulauku, 50 g seedermänniseemneid, 5 sl oliiviõli, 50 g laabijuustu (riivitud), maitse järgi soola-pipart

Valmistamine: pese ja haki karulauk, pane koos seemnete ja õliga köögikombaini või püreesta mikseriga. Kõige lõpus lisa riivitud juust ja maitseained. Naudi röstleivaga!

Allikas: Eesti Loodusmuuseum