/nginx/o/2024/04/02/15978240t1hcfa0.jpg)
Esimesi lauluharjutusi tegevaid metsvinte kuulsin juba enam kui nädala eest ning nüüdseks on nende laul hommikul ja päeval üheks valdavaks esituseks. Arvata on, et päris kõik värvilise kuuega isaslinnud pole jõudnud end sisse seada. Kiirematel on siiski sobivad metsanurgad kätte võidetud ja kui mõni kirju liigikaaslane peaks selle läheduses noka avama, võtavad nad kohe nõuks viimased minema kupatada. Territooriumite jagamise tunnistajaks võib olla nüüd küll iga päev.
Veetsin päris hulga aega väikese jõe ääres, mille kallastel oli rohkelt kobraste ja tuule langetatud haabu ja kaski ning nende vahel olid mitmed toominga- ja humalaseinad. See paik võinuks enamiku silmis olla eemaletõukav, kuid istus suisa neljale punarinnale. Igal pisikesel punakurgukesel oli jõe ääres ligi 30 meetrit rannajoont, mida nad kiivalt üksteise eest kaitsesid. Nende piirid said lõpuks mullegi selgeks. Enamik neist neljast linnust olid pigem ettevaatlikud ja hoidsid risu keskele.
/nginx/o/2024/04/02/15978242t1h4762.jpg)