Anniki Leppik Maaelu maine minetamisest Lääneranna valla näitel

Copy
Metsküla kooli puhul pole juba ammu küsimus selles, kas kooli sulgemine on juriidiliselt korrektne.
Metsküla kooli puhul pole juba ammu küsimus selles, kas kooli sulgemine on juriidiliselt korrektne. Foto: Urmas Luik

Läänerannas juhtunu on õpikunäide sellest, kuidas üks omavalitsus suudab aastaga nullida kõigi maale elama kutsuvate kampaaniate positiivse mõju.

Mul oli võimalus ja privileeg esimesed viis aastat oma elust õppida tillukeses, praeguseks juba ammu suletud, ent pika ajalooga Selja algkoolis, kus alustas oma kooliteed ka mu isa. Tegu oli kogu minu haridustee kõige toredama ajaga, mis väikekoolile omase personaalsuse ja pandlikkusega ladus tugeva vundamendi, et hiljem linnakooli tihedas konkurentsis ja palju anonüümsemas keskkonnas edukalt hakkama saada.

Mul puudub Lääneranna vallaga igasugune isiklik side, kuid vaatan ühtaegu nii mure kui kummastusega seda juba terve aasta kestnud maal elamise antikampaaniat, millega üks varem mitte just ülemäära tihti pildile sattunud ääremaa omavalitsus on suutnud nullida kõigi maale elama utsitavate üleskutsete ja algatuste positiivse mõju.

Tagasi üles