Kilingi-Nõmme muusikakooli õpetajad meenutavad algusaega nostalgiaga

Klaveriõpilane Sini ja õpetaja Tiia Hermann Surjus. Foto: Urmas Luik

«Need lapsed ei tuleks eluilmas Kilingi-Nõmme tundi, sest sellel kellaajal ei tule mingit bussi. Kui saabki nii sättida, et nad kohale jõuavad, siis tagasi nad ei saa, peavad kolm tundi ootama, enne kui sealt liinibuss tuleb ja Surju teeristis peatuse teeb,» seletab Kilingi-Nõmme muusikakooli direktori kohusetäitja ja akordioniõpetaja Õnnela Teearu, tehes pausi pilliõppetundi Surju koolis.

Kolmandat aastat akordionimängu õppiv Georg Aleksander harjutab kontserdiks «Talgu-polkat». Akordioni valis ta venna, tädi ja täditütarde eeskujul, neidki õpetas õpetaja Teearu, kelle juhendatavas akordioniorkestris mängib poisi tädi pilli edasi.

Surju koolimajas pilliõppeks antud ruumis tegutseb Oma Riik ja lähevad eetrisse kooliraadio saated, aga ajaks, mil majas hakkavad kõlama klaveri-, viiuli-, kitarri- ja akordionihelid, on ülejäänud õpilased enamasti juba koduteel.