"Pärnumaa foto" võidutöödeks valiti "Kuula mind" ja hüpe tundmatusse
5. aprill 2024, 17:15
Pärnu linnagaleriis kunstnike majas esitleti trükisooja Pärnu kunsti aastaraamatut ja kuulutati välja “Pärnumaa foto 2024” konkursi laureaadid.
Aastaraamat on linnagalerii väljaantav, alates 1997. aastast järjepidevalt ilmunud trükis, mis võtab kokku tähtsamad kunstisündmused Pärnu linnas ning kajastab siinsete kunstnike tegemisi kaugemalgi.
Fotorohke aastaraamatu koostas nagu varemgi Alar Raudoja, tekstid aitas kokku panna Mareli Reinhold. Aastaraamatu eripära seisneb selles, et näituste külastajad saavad selle kunstielust tervikliku ülevaate andva trükise endale tasuta koju kaasa võtta. Raamatu lõpust leiab ka ingliskeelse kokkuvõtte.
“Selline ta sai. Kellele ei meeldi, süüdistagu mind,” lausus Raudoja. “Ja kellele meeldib, kiitku mind,” lisas Reinhold.
“Pärnu linnal on põhjust olla nii uhke kui ka tänulik selle üle, et meil on selline väärt kunstielu. Rõõm on näha, et ka see raamat on läinud aastast aastasse paksemaks. Järelikult sisu on ja seda tänu kunstnikele, kes on sisu loonud,” sõnas Pärnu linna kultuuri- ja sporditeenistuse juhataja Andrus Haugas. Ta lisas, et omaette väärtus on järjepidevus, Raudoja on sääraselt Pärnu kunstielu juba üle veerand sajandi talletanud. Kui tahame meenutada, mis juhtus siinsel kunstiskeenel aastal 2002, polegi enamat vaja kui sirvida aastaraamatut.
Fotofestivali raames toimunud traditsioonilise näituse “Pärnumaa foto” publiku lemmikuks osutus Kristina Ruhno foto “Kuula mind”. Linnagalerii juhataja Reinhold lausus, et rahvahääletus oli tänavu tasavägine ja hääletajaid palju.
Tänavusse žüriisse kuulusid festivali kuraator Kaupo Kikkas, abilinnapea Ene Täht ja Pärnu Postimehe fotograaf Urmas Luik, kõik käisid pilte hindamas üksinda ega mõjutanud üksteist.
Kikkase selgitust mööda oli oluline teema (“Võta isiklikult!”) tabamine ja autoripoolne lahtimõtestamine, oli mitu tugevat kandidaati, kelle vahel valida. Žürii südame võitis Marko Toomasti fototeos “Tundmatusse”, võiduga käib kaasa fotoajakirja Positiiv tellimus.
/nginx/o/2024/04/05/15985568t1hfb26.jpg)
“Meri on mulle alati olnud suure tähendusega. Merd vaadates sa näed lainetust ja kui lainetus jääb vaiksemaks, siis võid hakata mingil määral ka põhja nägema, olenevalt kui lähedal see põhi on. Samamoodi on alateadvusega, kui meelevirvendus natuke vaibub. Meri on minu jaoks alateadvuse metafoor,” avaldas Toomast.
Kuidas see teos sündis? “Kunagi ei tohi pildi tegemisel üle mõelda, aga tahtsin teha midagi konstrueeritut ja panin selle merejuppidest kokku. Pilt on tehtud pingelisel ajal, tüdruk teeb metafoorilise hüppe kusagile tundmatusse, samamoodi teen ka mina neid hüppeid,” rääkis fotokunstnik.