Taskuhääling ⟩ Kihnu vallavanem Egon Vohu: Saarerahvas on kriisiolukordadeks väga hästi valmis

Kihnu vallavanem Egon Vohu käis neljapäeval ajakirjanikega vestlemas Pärnu Postimehe stuudios. Foto: Mailiis Ollino

Pea kaks ja pool aastat väikest Kihnu valda juhtinud Egon Vohu unistab, et saareelanikke oleks rohkem. Et oleks noori ja sädeinimesi, kes kohalikku kogukonda edasi viivad. Ta märgib, et 100 aastat tagasi elas saarel pea neli korda enam inimesi ja siis kurdeti hoopis selle üle, et Kihnus on liiga vähe lambaid.

Kihnu lähedale kerkivate meretuuleparkide kohta leiab vallavanem, et see võib küll kahekordistada vallaeelarvet ja tuua tulu pea miljon eurot aastas, kuid teisalt tasub olla mures looduse, sealhulgas kalade ja lindude pärast.

Võimalike kriisiolukordadele ja pikaajaliste elektrikatkestuste mõjule vaatab Vohu optimistlikult ja leiab, et kihnlane oskab ootamatustega toime tulla.

Vallavanemale esitasid küsimusi peatoimetaja Siiri Erala ja arvamustoimetaja Raido Keskküla.

Egon Vohu, kuidas sai päästjast vallavanem?

Volikokku sain 2017. aastal, aga siis ma ei olnud veel päästja. 2018. aasta aprillis-mais tuli mulle töökutse ja küsiti, kas oleksin valmis Kihnu päästekomandos päästjaks asuma. Andsin nõusoleku ja 1. juunist 2018 olengi Kihnus päästja.

Aga seda, kuidas ma päästjast vallavanemaks sain, oskavad ehk valijad öelda, et miks nad just mind sinna valisid. Ja volikogu tegi siis otsuse, et mina oleksin vallavanem.

Saan aru, et teete siiani paralleelselt tööd nii ühes kui teises kohas.

Jah.

Kumb amet parem on?

Ütleme nii, et närvide puhkamiseks olen pigem päästja.

Te ei ole küll põliskihnlane, ometi on teil mitme teise Eesti saarega väga tugev seos.

Olen seda päris palju kordi öelnud, et ema on mul saarlane, isa oli poolenisti hiidlane ja õppis Pärnus keskkoolis, praeguse Vanalinna põhikooli hoones. Ise olen Muhus sündinud-kasvanud.

2011 jõudsin esimest korda Kihnu, 2012 lubati mind sisse kirjutada. Alguses käisin veel Ida-Virumaal tööl, olen hariduselt ehitusinsener. Siis sain kodule lähemale Pärnusse tööle ja laps oli  just sündimas. 2016 pakkisin Pärnus asjad kokku ja suundusin Kihnu. Sellest ajast elangi aasta ringi Kihnus.

Kas plaanite Kihnu jääda?

Ikka, kui on võimalus, jään Kihnu. Muidugi. Kui ma alguses Kihnu tulin, oli selline igatsus Muhumaa kodu järele. Vahepeal ei saanud ma aru, kus on kodu. Nüüd, häbi küll tunnistada, ei ole jõudnud oma lapsepõlvekoju Muhus oma poolteist–kaks aastat. Tunnen tõesti, et Kihnu on kodu.

Mainisite, et vallavanema amet kulutab närve rohkem. Ehk tuletate meelde, milline on seni kõige ägedam ja kõige raskem päev vallavanemana?

Kõige ägedam? Ma arvan, et neid on päris palju. Midagi suurt küll esile tuua ei saa, aga meeleolukas päev oli, kui Rumeenia suursaadik käis meil Kihnus. Samuti India suursaadik. Rumeenia saadik käis eelmise aasta augustis ja siis temaga sai saare peal tiirutatud. Tema rääkis suurema osa ajast Rumeeniast ja mina pikkisin vahele lugusid Kihnust. Ta tahtis hirmsasti mootorrattaga sõita, kuid ise küll lenksu taha ei hüpanud, kahjuks.

Aga raskeim päev?

See oli üks telefonikõne. Sisu ma ei räägiks, aga see oli ähvardamine. Olin siis vallavanem olnud umbes kaks kuud. Ma arvan, et see inimene saab aru, kellest ma räägin. Elasin seda vahest paar nädalat läbi.

Kas tunnete kõiki vallaelanikke nimepidi?

Ei tunne, aga nägupidi isegi ajan koju. Meil on aasta lõpus eakate jõulupidu ja siis nad ikka küsivad mu käest, et kas sa tunned mind ära. Nüüd panen juba pildi kokku. Üks äpardus esimesel peol oli,  ajasin nimed sassi. Teisel peol olin juba täpsem ja seekord läks vist kõik täppi.

Kui palju Kihnu saarel elanikke on?

1. jaanuari seisuga on 686 sisse kirjutatud, aga aasta ringi elab kusagil 300–350 inimest. Tegelikult on selles mõttes kurb, sest mäletan, kui oma esimest vabariigi aastapäeva kõnet kirjutasin – ja mulle meeldivad väga arvud ja huvitavad faktid – leidsin, et üks vabaõhumuuseumi teadur on teinud väljavõtteid Kihnu vallavolikogu protokollidest, see oli vist 1920. või 1922. aasta ja volikogus avaldati muret selle üle, et 1200 inimese kohta liiga vähe lambaid on. Ehk lambaid oli tollal 300–400. Kui nüüd on inimesi umbes niisama palju, siis tollal oli lambaid kusagil 1200.

Suvel saare elanike arv ilmselt kümnekordistub?

Võib nii olla küll, et koos kohalikega on 2000–3000 inimest kohapeal.

Kui tihti te saarele ringi peale teete ja millega? Kas auto, mootorratta või hoopis jalgrattaga?

Olen jalgrattaga sõitnud, olen saarele teinud tiiru peale auto, samuti mootorrattaga. Mulle meeldib väga mootorrattaga sõita. Aga kui tihti, sõltub juba teeoludest. Kihnus ja üldse väikekohtades on sageli tööjõust puudus. Paratamatult tegelevad inimesed mitme asjaga. Väga palju rööprähkleme seal, et hakkama saada ja tuld kustutada.

Hommikuti lähen jala tööle ja kui on kiire, on ka jalgrattaga mindud.

Kui palju maad tööle on?

Poolteist kilomeetrit umbes.

Siis on teil ka pilt valla kõigist lagunevatest aedadest või teeaukudest?

Pilt hakkab järjest selgemaks saama. See on palju selgem võrreldes detsembriga 2021. Olgu need auklikud teed või et kus võsa tee peale kasvab või milline rajatis vajaks lammutamist, see pilt on ees, jah.

Kui suur on Kihnu valla eelarve ja kust sinna raha üldse tuleb?

Vallaeelarve on umbes 1,7–1,8 miljonit eurot. Suurem osa sellest on üksikisiku tulumaksust saadav tulu, peale selle tasandus- ja toetusfondist. Oma tulubaasi väga ei olegi. Meil on kruusamaardla, väheke tuleb sealt. Maamaksudest tuleb. See on vist tänavu umbes 5000 eurot, mis on marginaalne summa.

Aga laenukoormus?

Võib-olla eksin, aga 210 000 eurot. Mulle need numbrid väga meelde ei jää. Sellega tegeleb raamatupidaja ja kui ma talt küsiksin, saaksin kohe vastuse. Aga laenuvõtmise võimekust meil veel on, kui seda on tarvis.

Millised on lähiaja suuremad investeeringud? Kuhu raha läheb?

Kaks suuremat investeeringut on. Esiteks, tervisekeskuse juurde plaanitav teenusmaja, milleks taotleme raha. Põhimõtteliselt on seal siis korterid, kus saavad olla inimesed, kellel on sotsiaalabi vajadus ja kellel omal kodu ei ole või kes korralikult toime ei tule. Plaan on ehitada sinna kuus korterit ja ühendada maja praeguse tervisekeskusega. See oli meie sotsiaalametnikul väga hea mõte, kuna tervisekeskus leiab vähe rakendust, teha sinna hooldekodu. Viimasel hetkel ütles sotsiaalkindlustusamet, et see pole võimalik, kuna selleks peab olema 4,1 töötajat. Meil niipalju töötajaid polnud võimalik palgata ja siis kuulutasimegi tervisekeskuse sotsiaalpinnaks. Praegu majutame seal kaheksat inimest, kes võiksid olla hooldekodus, kuid meie saame nad samas ära hooldada.

Kui Jüri Ratas Kihnus käis, ütles ka, et see on kihnlastele väga suur kvaliteedihüpe: ühtepidi ei pea tööealised oma lähedasi hooldama, vaid saavad tööl käia, teisalt saavad abivajajad saare peal ehk oma kodus olla.

Ja teine investeering?

See on Kihnu kooli energiatõhusamaks muutmine. Ehk plaan on ja oleme taotlused esitanud riigi tugiteenuste keskuse kaudu munitsipaalhoonete energiatõhusamaks muutmise meetmesse. Taotleme sealt projektile kogumaksumusega umbes 900 000 eurot toetust 70 protsenti. Selle raha eest soovime soojustada koolimaja seinad, katuse, põranda, ümber ehitada kütte- ja rajada ventilatsioonisüsteemi. Et hoone saaks energiatõhusamaks ja, mis kõige tähtsam, lastele ja koolipersonalile tervislikumaks.

Millal see vastus võiks tulla?

Eeldatavasti mais-juunis. Esimene tagasiside on tulnud tänu saarte energiaagentuurile, mis koostöös teiste saartega loodud ja kellega koos see taotluski esitatud sai. Tagaside oli, et peaks ikkagi taotlema vallavalitsus. Õnneks nad taotlust tagasi ei lükanud ja lasid seda parandada. Nüüd vaatavadki taotlused üle ja ehk järgmisel kuul peaks siis vastuse saama. Käesoleval aastal on plaanis projekteerida ja järgmisel aastal siis ehitada juba.

Kihnu vallavanem Egon Vohu käis neljapäeval ajakirjanikega vestlemas Pärnu Postimehe stuudios. Foto: Mailiis Ollino

Haldusreformi ajal räägiti palju sellest, et väikevaldades on tihti vallavalitsus suurim tööandja. Kuidas Kihnus?

Kihnus on samuti vallavalitsus suurim tööandja, allasutuse kaudu just Kihnu kool. Praegu on koolis 11 õpetajat, peale nende muu personal, abi- ja lasteaiaõpetajad. Väga hea, et meil kool on. Kooli olemasolu väikekogukonnas on ikka väga oluline, et kogukond säiliks.

Võrreldes maakonna ülejäänud valdadega saab Kihnu toetust väikesaarte programmistki.

Väikesaarte programmist on võimalik taotleda toetust 130 000 eurot, millele lisandub omaosalus 20 protsenti. Tavaliselt on see programm olnud avatud novembrist jaanuari lõpuni, aga sel aastal seda veel avatud ei ole. Kui küsisin, millal avatakse, öeldi, et eeldatavasti aprillis. Ootame seda pikisilmi. Sooviksime sotsiaalotstarbeks autot osta.

Milline on Kihnu valla masinapark? On seal üksnes autod või näiteks vee peal hõljuvad vahendid samuti?

Tänu Tartu ülikooli mereinstituudile saime enda kasutusse ühe RIB-paadi. See on täispuhutavate kummipontoonidega kaater, millega on võimalik istuvat patsienti mandrile transportida.

Oleme selle paadi eest väga tänulikud ja plaanis on see sel suvel kasutusse võtta. Eelmisel aastal kahjuks ei jõudnud veel.

Meie vara nimekirjas on veel kaks traktorit, kaks kombaini, metsaveohaagis, nipet-näpet veel. Siis üks sõiduauto, mida ma suhteliselt vähe kasutan. Saan oma autoga hakkama ega küsi isegi kompensatsiooni vallast. Ja käin jala või sõidan jalgrattaga.

Aga need eriotstarbelised sõidukid, kombain ja traktorid, on antud kasutusele valla osalusega ettevõttele. Traktoritega hoitakse teid korras. Ühel siinsel loomakasvatajal on võimalik tänu kodusaarelt saadud kombainile loomadele söödaks vilja võtta.

Kihnu saarel te ilmselt ühistranspordi pärast väga muretsema ei pea, aga meretranspordi toimimise pärast kindlasti. Kuidas sellega rahul ollakse?

Vald on siin vahelüli selles mõttes, et anname edasi rahva meelsust. Eks igal pool ole rahulolematust ja see on täiesti mõistetav. Kindlasti on praamiühendus parem kui kümme aastat tagasi, kuid soovida jätab praeguse laeva tormikindlus ja tulenevalt mereveetasemest seegi, kui suuri autosid on võimalik peale võtta. See on murekoht.

Vald saab kaasa rääkida, millal laevad väljuvad. Muidugi oleks tore, kui laev sõidaks kümme korda päevas edasi-tagasi, kui tuleb aru saada, et vald ei maksa seda kinni. Kui eraisik peaks maksma, nii et kõik tulud-kulud oleks kaetud, oleks pileti hind üüratu. Mina leian, et praeguse hinnaga on selline sõidugraafik päris okei.

Kunagi oli Kihnuga lennuühendus, praegu vist liinilende ei toimu?

Siis, kui Kihnu Virve liinile tuli, lõpetati liinilennud. Eralennukeid ikka käib aeg-ajalt ja suviti jaanipäeva paiku sõidavad langevarjurid siia hüppama. Tulevad oma lennukiga, mis tõusevad siis saare lennujaamast õhku.

Millise ettevõtlusega saarel tegeldakse? Kas kalapüük on veel au sees?

Kalapüük on au sees peamiselt endiste kalurite seas ja räimepüügibrigaade, võin eksida, on heal juhul kaks. Kui mina Kihnu tulin, oli neid vist neli. Nooremad inimesed ei taha sinna väga minna. Ma ei tea, kas raske füüsilise töö pärast või tahaks puhata sellel ajal ehk maist kuni jaanipäeva või kalurite päevani (juuli alguses, toim). Kuid kalandusega tegeldakse, kuigi vähe.

Kalapüük on au sees peamiselt endiste kalurite seas ja räimepüügibrigaade, võin eksida, on heal juhul kaks. Kui mina Kihnu tulin, oli neid vist neli.

Suur asi on turism suveperioodil, kõrghooajaks võib pidada juulit-augustit. See on aeg, mil suurem osa rahvastikuregistris olevaid kihnlasi on siin kohal ehk leiba teenimas. Turism on praegu väga oluline elatusallikas meil saarel.

Tegemist on sesoonse ettevõtlusvormiga, kuna talvel turist saarele väga ei tule. Võib-olla peaks mingisugust tegevust turistile välja mõtlema, aga arvan, et kõik õunu ei tohiks ühte korvi panna. Peame leidma mingi muu variandi või ettevõtlusvormi turismi kõrval. Mis see võiks olla, ei oska praegu öelda. Kuid vastuse võib tuua see, et meil on plaanis rajada Kihnu lõunatippu tuletorni lähedale loodushariduse ja -turismikeskus, kus siis teadurid või doktoritöö tegijad saaksid kohapeal uurida loodust, merd ja merepõhja, teha teadustööd.

Siis selguks, millega on Kihnus ja selle ümbruses mõistlik tegelda. See oleks avalik info inimesele, kes tahaks Kihnus elu jätkata või Kihnu elama tulla. Näiteks sinimajanduse mõistes karbi- või vetikakasvatusega tegelda. Aga selleks peaks olema eeltöö tehtud. Väga tore, kui oleks koht, kus teadlased saavad Kihnu ümbrust uurida, ja info, mis nendest uuringutest selgub, oleks kättesaadav.

Kuidas te suhtute roheenergiasse? Tuulikute talumise tasu võiks päris ilusti täita vallaeelarvet.

Olen seda varemgi öelnud: tuleb mõelda selle peale, et oleksid jätkusuutlikud lahendused ja kasutaksime vähem fossiilkütuseid. Tuuleenergia oleks justkui lahendus, aga see ei tohiks mõjutada loodust. Olen mures, et kui need meretuulepargid tulevad, mis saab kalast ja kuidas tuulikud mõjuvad lindudele. Keegi ütles väga hästi, et kõrb tuleb meile aina lähemale: kliima soojeneb, ilmaolud muutuvad.

Tuuleparke ei tohi teha tuleviku arvelt. Et kui näiteks kala ära kaob, kaovad kaluridki. Kalurid võivad kunagi isegi tagasi tulla, aga kala ei pruugi.

Jah, talumistasust on meil võimalik saada umbes miljon eurot. Teine eelarve otsa ja selle eest saaks ikka väga palju ära teha. Me ei tahaks nende tuuleparkidega seoses ära teha riigi tööd, aga tundub, et võib-olla peab.

Kui loodusest, kaladest ja lindudest rääkida, siis üksvahe tekitas avalikkuses päris palju pahameelt linnujaht saarel. Kuidas sellega on?

Mulle see ka väga ei meeldi. Lapsest peale on minuga käinud õpetus, et see, mida jahid, tuleb äragi süüa. Jahtida tuleb selleks, et ennast ära toita, aga jahiturism on see, kust tuleb raha, mille eest end toita. Võiks olla nii, et see lind jõuab lauale ja raha jääks kolmanda-neljandajärguliseks.

Kuidas te seal Kihnus talve üle elasite? Kas oli neidki päevi, mida võiks nimetada kriisiolukorraks?

Kriisolukorda otseselt pole olnud. See jäävihm, mis oli, mõjutas kogu Lääne- ja vist Lõuna-Eestitki, murdis oksi ja elektriliinidele kahju ei teinud.

Usun, et pikema elektrikatkestuse ajal saavad inimesed ise hakkama ega pea abi saamiseks näiteks valla poole pöörduma.

Kui kriisidest rääkida, siis Kihnu inimene on nendeks väga hästi valmis: kellel on salvedesse kogutud kartulid, kellel kompotid ja muud hoidised, kellel on jahu ja suudab leiba-saia küpsetada. Usun, et pikema elektrikatkestuse ajal saavad inimesed ise hakkama ega pea abi saamiseks näiteks valla poole pöörduma. Kui selline olukord aga peaks tekkima, on meil arendamisel rahvamajast kerksuskeskus. Sinna saavad inimesed tulla vajadusel, näiteks: kui neil ei ole elektrit, aga on elekterküte. Et sotsiaaltöötajatel ei läheks koormus liiga suureks, saame tuua abivajajad siis rahvamajja. Hankisime eelmisel aastal ka suurema generaatori, et keskuses ehk muuseumis, koolis ja rahvamajas oleks küte, valgus ja vesi tagatud.

Kui palju kihnlane käib vallavanema jutul?

Seda ikka juhtub. Ootan inimesi endaga rääkima selles mõttes, et külajutte võib rääkida ja neist võib välja kujuneda täiesti sürrealistlik arvamus, kuid kõige õigem on küsida otse vallavanemalt. Kui mingi küsimus on, tulge ja koputage minu kabineti uksele! Võib ka ukse lihtsalt lahti teha ja küsida, kas on aega rääkida. Teietama ei pea. Kui mul aega on, ikka võtan jutule.

Kihnu kaotas hiljuti saare sümboli, Kihnu Virve. Kas näete talle tulemas järglast – kihnlast, keda kõik tunnevad ja teavad?

Seda on minu käest varemgi küsitud. Ausalt öeldes arvan, et kas ja kes tuleb, seda näitab aeg. Meil oli Kihnu Jõnn, siis oli tükk tühja maad ja siis tuli Kihnu Virve.

Kui sageli ülejäänud vallajuhtide või saarvaldade juhtidega kokku saate või kogemusi vahetate?

Suhtlen tihti Vormsi vallavanemaga. See on samuti väike saarvald. Tori vallavanemaga olen suhelnud ja talle seda ka öelnud, et ta on mulle eeskujuks oma suhtumise, rahulikkuse ja ratsionaalsuse poolest. Ka Pärnumaa omavalitsuste liidu ehk valitsusjuhtide koosolekul ikka käime ja arutame asju. Mina olen rohkem kuulaja rollis, sest õppida on teistelt. Kuid julgen oma arvamuse sekka öelda.

Räägime nüüd Kihnu kultuurielust. Kuidas sellega on ja kas ehk isegi lööte kusagil kaasa?

Enne Kihnu tulekut tantsisin viimati 1. klassis “Kaera-Jaani” ja “Oiget ja vasembat”. Kui ma aga 2016. aastal Kihnu tagasi tulin,  hakkasin käima rahvatantsuringis. See on nüüd küll hääbunud. Vahel saab ikka käia pidudel tantsimas, kuid olen rohkem rahulikuma loomuga inimene. Esinemine ei meeldi tantsimise mõttes, aga saab sedagi tehtud.

Aga millised suuremad peod ees ootavad? Kas traditsiooniliste ürituste kõrvale tuleb midagi uut või jääb hoopis mõni tavapärane sündmus ära?

Traditsioone on: jaanipäev ja Kihnu mere pidu peaks tulema. Männakäba maraton tuleb vist küll sel aastal viimast korda augusti lõpus. 5Miinust tahab Kihnu tulla. Kas see nüüd väga Kihnu kultuuriga kokku läheb, aga võib teistsugust kultuuri ka saarele tuua, et näha, mida mujal tehakse. Suuremalt jaolt läheb meil kõik sama rada pidi nagu vanasti, aga püüame uusi nüansse lisada.

Kas väljaspool hooaega toimub oma inimestele ka midagi?

Kinoõhtu on üle pika aja nüüd juba neljandat korda. See oli vist 15 aastat tagasi, kui viimati kinoõhtud toimusid. Esimesel korral, kui näidati “Vigaseid pruute”, oli kohal oma 25–30 inimest, mis teeb aasta ringi saarel elavatest inimestest kümme protsenti.

23. veebruaril andsime üle tänukirja Piret Puusepale ja tänan tema õde Anna Maria Lemberitki, kelle eestvedamisel toimub meil mälumäng. See on väga populaarseks saanud.

Kas saarel Kihnu traditsioonidest kantud rahvalikku laulu või tantsu veel samuti kuuleb-näeb?

Ikka! Kui Kihnus pidu toimub ja see on selline, mis rahvale peale läheb, nagu viimati naistepäeva pidu Kihnus, siis ikka oma mehed-naised võtavad pillid kätte, mängivad lugusid, laulavad-tantsivad. See on küll tõesti väga äge. Nagu külapidu või midagi sellist.

Lõpetuseks. Millest unistate?

Mina kui vallavanem unistan, et Kihnu tuleks järjest rohkem inimesi, et kihnlasi tuleks siia tagasi, et noori oleks rohkem, just selliseid sädeinimesi, kes kohalikku kogukonda edasi viivad.

Isa, abikaasa ja peremehena on mul suur unistus meie maja ehitamisega pihta hakata ja see ka valmis saada.