Intervjuu ⟩ Politsei pingutab, et uimastid noortest eemal hoida, ent pall hakkab veerema kodust

Lääne prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juht Nigolas Saarnak ja kriminaalbüroo juht Margus Raspel toonitavad korduvalt, et narkokuritegevust silmas pidades on politsei üks peaeesmärke hoida uimastid noortest eemal. Foto: Mailiis Ollino

Eestis on viimastel aastatel narkosurmad hüppeliselt kasvanud. Uimastiturg on hoogne ja ohtlikud ained üpris kättesaadavad, ka alaealistele.

Usutlusest Lääne prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juhi Nigolas Saarnaki ja kriminaalbüroo juhi Margus Raspeliga selgub: väga palju saavad kodudes vanemad ära teha, et laps või noor ei hakkaks narkootikume tarvitama.

Juttu tuleb muu hulgas palju paha tegevast uuest ülikangest opioidist, sõja mõjust uimastiturule, narkopolitsei tööst ja sellestki, mida arvavad korravalvurid ohutu tarvitamise teenusest.

Kuidas on politseitöö narkokaubanduse valdkonnas viimaste aastate jooksul muutunud?

Raspel: Tehakse rohkem sihistatud, fokusseeritud tööd. Peame ajaga kaasas käima: internetikaubandus, tumeveeb. See ei ole enam ainult kindlate grupeeringute pärusmaa, noored võivad omapäi katsetada. Aga rõhutan: see katsetamine ei ole anonüümne. Ei jää anonüümseks, vaid võib oma tuleviku ära rikkuda sellise üksiku katsega.

Saarnak: Politsei ei aja enam taga numbreid Exceli tabelis, vaid lähtub mõjuanalüüsist: võtame sihikule asjad, mis tegelikult ka narkoturgu mõjutavad.

Te ei kuluta energiat pisipättide peale, vaid sihite tarneahela tipus istujaid?

Saarnak: Üldises suunas küll. Muidugi, mingil määral peame pisipättidega ka tegelema. Küsimus on inimeste turvatundes ja üldse tänavakuritegevuses. Me ei saa sellest mööda vaadata. Ei ole nii, et kui oled ühe–kahe grammi müüja, siis mitte keegi kunagi sinuga ei tegele. Nii palju meil ikka õnneks ressurssi on, et vaatame sinnapoole ka.