Pärnumaa vutimees tegi Jõulumäel Eesti jalgpalli ajalugu
13. aprill 2024, 15:32
/nginx/o/2024/04/13/16001746t1hc545.jpg)
Eesti rannajalgpallikoondis võõrustas Jõulumäe tervisespordikeskuse liivahallis maailma tippu kuuluvat Šveitsi, kellega kahe päeva jooksul madistati kahes sõprusmängus.
Maailma üheksanda ja 45. ehk Eesti vastasseisus jagus avamängus tasavägisust teise kolmandiku lõpuni, mil maarjamaalased läksid 260 pealtvaataja ees viimasele puhkepausile 3:5 kaotusseisus. Siis vahetasid šveitslased käiku ja võitsid viimaks 9:3. Eestlaste eest said jala valgeks Rasmus Munskind, Ragnar Rump ja Kaspar Kotter.
Koondise peatreener Andreas Aniko ütles pärast reedeõhtust matši, et vastane kasutas oskuslikult Eesti eksimusi ära. “Esimesed kaks kolmandikku saime hästi hakkama ja olime mängus ilusti sees, kuid viimane läks meil käest. Peame rohkem palli valdama, vähem kiirustama ja vältima lihtsaid vigu. Kui need asjad homseks korduskohtumiseks korda saame, siis usun, et suudame ka parema tulemuse teha,” rääkis peatreener.
Paraku ei läinud mänguks laupäeva lõunalgi, kui Eesti kaotas Henry Remmelga tabamusest 1:9. Äsjased maavõistlusmängud valmistavad koondist ette mai lõpus Itaalias algavaks euroliiga esimeseks etapiks.
Aniko käsutuses oli 14 pallurit, kellest kolm Pärnumaalt: suvepealinlased Rauno Rahnik ja Albert Anissimov ning Kõmsilt pärit Priit Mäeorg. Esimene matš šveitslaste vastu kujunes eriliseks just Mäeorule, kellest sai esimene Eesti rannajalgpallur, kel täitus koondises 100 mängu.
Nüüdseks 36aastane Mäeorg alustas oma vutiteekonda Virtsus Jaanus Getreu juhendamisel, kuuludes Lõuna-Läänemaa jalgpalliklubisse. Pärast seda on ta murujalgpallis kandnud ka Tallinna FC Flora, Emmaste ja Nõmme Kalju särki. Kalju eest on Mäeorgul kirjas ka kaks matši Eesti meistriliigas.
Eesti rannakoondises debüteeris läänerandlane 2012. aastal maavõistlusmängus Norra vastu, kus ta sai kirja ka oma esimese värava. Nüüd on Mäeoru arvel koondisesärgis 101 mängu ja 21 väravat.
2008. aastal alustas pärnumaalane Nõmme eest mängimist Eesti rannajalgpalli meistrivõistlustel: nüüdseks on teeninud tiimiga kuus Eesti meistritiitlit, kolm karikavõistluste kulda ja ühe superkarika. Mäeorg käis rannajalgpalli mängimas ka välismaal: kahel järjestikusel talvel, 2012. ja 2013. aastal treenis ta Brasiilias vastavalt America ja Vasco Da Gama klubis.
Mäeoru ütlust mööda valmistab 100 koondisemängu täitumine ühteaegu rõõmu, aga tundub ka uskumatu. “Mäletan hästi, kuidas kunagi unistasin Eesti esindamisest rannajalgpallikoondises, aga kohe kindlasti ei osanud ma ette kujutada, et ühel päeval võib täituda kolmekohaline number. Olen väga rahul ja mul on hea meel, et saan oma 100. koondisemängu pidada pere ja tuttavate kaasaelamisel,” rääkis ta alaliidule Šveitsi mängude eel.
Senise karjääri kõige meeldejäävamatest lahingutest toob Mäeorg esile debüütmängu Norra vastu ja 2015. aastal Pärnus toimunud euroliiga superfinaali matšid. “Mängisime euroliigat kodupubliku ees ja igal mängul käis meile kaasa elamas 1500–2000 inimest. Atmosfäär oli suurepärane ja koondis jõudis väga lähedale, et teenida endale A-divisjoni pääse,” meenutas ta.
Eesti koondis kerkis A-divisjoni kuus aastat hiljem, 2021. aastal ning on viimastel aastatel jõudnud Euroopas esikümnesse. Mäeoru arvates peitub koondise edu põhjus individuaalses ja meeskondlikus järjepidevus – tänu jalgpallile väärtustab ta seda omadust üha enam ka oma igapäevategemistes.
“Olen rannajalgpalli mängides saanud kinnitust, et kui teha asju järjepidevalt, jõuame lõpuks enda eesmärkideni. Koondise näitel üritasime üle kümne aasta, et A-liigasse tõusta – oli pikk aeg, aga me ei andnud alla ja liikusime väikeste sammudega enda sihi poole, kuniks me selle saavutasime. Sama reegel kehtib igapäevaelus,” tõdes Mäeorg.
17 aastat rannajalgpalli mänginu sõnutsi areneb rannavutt õiges suunas. “Rannajalgpallurite ringkond on küll väike, kuid siiski mängib meistrivõistlustel kolm tugevat tiimi ja koondises kasvab nooremaid mehi peale. Samuti avati eelmisel aastal Jõulumäe liivahall, mis võimaldab aasta ringi kvaliteetselt treenida ning Eestis välisklubisid ja -koondisi võõrustada,“ selgitas ta.
Küsimusele, kas 100 mängu täitumisega on rannajalgpalluri karjäärieesmärgid täidetud, vastas Mäeorg peanoogutusega. “Tundsin juba möödunud aastal, et aeg koondisekarjääri lõpetamiseks on küps, kuid eesmärk oli 100 mängu täis saada. Hakkan nüüd küll vaikselt koondise tegemistest taanduma, kuid võin öelda, et olen reservis, mitte ei lõpeta: kui koondises on mehed vigastatud ja mängijaid puudu, olen alati valmis sinisärgi selga tõmbama,“ teatas Mäeorg lõpetuseks.