/nginx/o/2023/11/17/15727610t1hb508.jpg)
/nginx/o/2016/02/19/5064451t1hf430.jpg)
Täpselt aasta tagasi Pärnu päeval esimest korda toimunud levimuusikapäev kandis sel korral natuke teistmoodi nime – “Pärnu päev levimuusikaga”. Kui esimene oli nagu bändide kokkutulek, siis seekord võeti fookusesse heliloojad.
Ja kui mullu pandi üheks õhtuks kokku ja astus Wunderbaaris üles Pärnu unistuste bänd, mis mängis kunagise Click OK hitti, siis seekord astus Wunderbaaris õhtu jätkuks üles Hardi Volmer koos Singer Vingeriga ning plaate keerutas DJ Urmas Lass, kes mullu oli kontserdimajas konferansjee rollis.
Kui aasta tagasi sai veel küsitud, kas levimuusikapäevast võib kujuneda traditsioon, siis taas andis selle vajalikkusest kinnitust kaasaelanute emotsioon.
/nginx/o/2024/04/13/16001851t1hfd5e.jpg)
Kuna esimese Pärnu levimuusikapäeva produtsent ja eestvedaja, toona linnaorkestris töötanud Andres Tölp läks pärast seda uutele radadele (ajutiselt, ta plaanib Pärnusse luua levimuusikakeskust), vedasid seekordset sündmuse ettevalmistust linnaorkestri juht Helen Erastus, dirigent Riivo Jõgi (mullu oli dirigent Jüri Ruut-Kangur) ja ülejäänud orkestritiim.
“Eelmine kord ma sisulisse protsessi väga ei sekkunud, pigem vaatasin eelarve poolt. Hakates pärast lahti mõtestama, mida pealkiri "Pärnu levimuusikapäev" tähendab, saime aru, et see on midagi enamat kui ainult üks kontsert. Sisuliselt on tegemist siiski Pärnu päeval toimuva levimuusika kontserdiga,” põhjendas Erastus väikest nimemuudatust.
“Levimuusikapäev kui mõiste eeldab seda, et päev on täis eri kohtades toimuvaid levimuusikasündmusi. Perspektiivis võiks see sündmus laieneda, aga siis on vaja juba suuremat tiimi ja eelarvet. Senikaua jääb meie panuseks siiski ainult Pärnu linnaorkestri levimuusika kontsert kontserdimajas,” selgitas ta.
/nginx/o/2024/04/13/16001866t1hf4b2.jpg)
Esimesel aastal oli kontserdimaja puupüsti täis, nii et kõik soovijad ära ei mahtunudki. Ehkki tänavu täitus umbes pool 700kohalisest saalist, on saadud tagasiside ainult ülivõrdes ja juba oodatakse järgmise aasta sündmust.
Pärnu päev sattus tänavu samale nädalavahetusele Tallinn Music Weekiga ning osa Pärnu muusikainimesi sõitis hoopis uue muusika ja homsete mõtete festivalile ennast esitlema, esinema või teiste artistidega tutvuma. Ainuüksi samal õhtul Pärnu levimuusika kontserdiga oli pealinnas valida tosina sündmuse vahel Fotografiskast Von Krahlini.
“Linnavalitsus avaldas soovi, et levimuusika kontsert Pärnu päeval võiks toimuda igal aastal,” kinnitas Erastus. “Pärnu linnaorkestri 2023. aastal kinnitatud arengukava sisaldab aastani 2028 Pärnu päeval toimuvaid levimuusika kontserte. Tean, et see pole ei finantsiliselt ega kunstiliselt lihtne ülesanne, aga see on Pärnu linnale ideaalne suursündmuse formaat väljaspool suvehooaega. Ja tänavune oli pisike seeme.”
Videointervjuud annavad laiema mõõtme
“Pühime tolmu mitmelt hitilt ja toome need taas lavale, avades Pärnu levimuusika ajaloolaeka nagu ei kunagi varem,” tutvustas linnaorkester sündmust ette.
Levimuusika kontserdil esitati tänavu koos linnaorkestri ja solistidega lugusid siit pärit või siin tegutsenud autoritelt läbi aegade. Ettekandele tuli Raimond Valgre, Valter Ojakääru, Andres Valkoneni, Vello Toomemetsa, Hardi Volmeri, Laura Junsoni ja Sibyl Vane‘i looming. Solistidena olid lavale kutsutud Marta Lotta Kukk, Laura Junson (Laura Juno), Eve Pärnsalu, Vello Toomemets ja Hardi Volmer, Chris Sommer (trompet) ja Helena Randlaht koos bändiga Sibyl Vane. Enamiku orkestriseadetest tegi Riivo Jõgi, kaasa aitas ka Indrek Palu.
:format(webp)/nginx/o/2024/04/13/16001859t1h65be.jpg)
Uuendusena näidati muusikapalade vahele videointervjuusid heliloojate-muusikutega, kes jagasid vahetuid mälestusi ja lustakaid seiku aegadetagustest tegemistest ning laiemaltki fakte kodulinna levimuusika ajaloost. Mart Sander rääkis Valgrest ja Ojakäärust, sõna said ka Andres Valkonen ja Herbert Murd.
Argo Valdmaa ja Antti Aalmaa (Pärnu valgusfestival ÖÖvalgel) loodud värviliste valguskiirte mäng voogas seekordki üle publiku peade, iga laulu esitamist ja solisti täiendas nende loodud liikuv pilt.
Erastus märkis, et eesmärk ei ole teha levimuusika kontserti igal aastal täpselt ühtemoodi, iga kord ongi vaja lisada värskust ja vaadata seda natuke teistsuguse nurga alt. “Raudselt sellest me ei pääse, aga ei tohi ära unustada ka juuri. Meil ei ole veel päris kristalliseerunud järgmise aasta kontseptsioon, aga kindlasti mingi uus nurk tuleb sinna,” arvas ta.
/nginx/o/2024/04/13/16001862t1h2e1f.jpg)
Seekord oli mõte mitte teha paraadi, kus bändid tulevad kokku ja igaüks saab ühe loo esitada. “Esimene kord on see vahva, aga sa ei saa selle peale üles ehitada järgmisi kontserte. Ja seetõttu vaatasime, kes on need autorid, kelleta ei oleks olemas Pärnu levimuusikat,” kõneles Erastus.
Marta Lotta Kukk laulis Valkoneni muusika ja Leelo Tungla sõnadega lugu “Muretut meelt ja südametuld”, Eve Pärnsalu aga esitas laulu “Valguses ja varjus”. Rahva panid kõige elavamalt kaasa elama ja laulma Hardi Volmeri “Noored on hukas” ja Vello Toomemetsa “Tsirkus”.
Erastus tõi näiteks Kuldse Trio, kes tegi küll kavereid levinud lugudest ehk muusikaliselt polnud see ainult nende looming, aga niivõrd märgilise ansamblina tuli nende repertuaarist midagi orkestriga kavva võtta. “Pärnu suvi” kanti Andrus Rannaääre seades ette Jüri Vlassovita, küll aga meenutas armastatud näitleja ja laulja videointervjuus muhedalt, kuidas tema muusikutee noore poisina algas, sealjuures tuli kõigepealt omale ise kitarr meisterdada.
:format(webp)/nginx/o/2024/04/13/16001843t1h515d.jpg)
Intervjuud mõjusid laulude vahele kui värskendav vaheldus ning andsidki levimuusika päeva tunde: laiema mõõtme kui lihtsalt üks kontsert, hakkasid selle taga tajuma laiemalt kohalikku muusikalugu.
Intervjuude kaasamise mõte tekkis Erastusel läinudsügisesel Pärnu valgusfestivalil Rannapargis elevantide juures etendust nähes: seal nägi samuti suurel ekraanil intervjuud. Usutlus on veel teistpidi hea – see on võimalus koguda, talletada ja jäädvustada levimuusika ajalugu sellisel moel, et sa vaatad ja kuulad, kuidas inimene räägib oma muljeid, mälestusi.
/nginx/o/2024/04/13/16001861t1h017d.jpg)
“Muidugi peab ütlema, et nõukogude ajal tegutsenud bändid pidid alati leiutama ja kombineerima, tänapäeva bändidel võib-olla enam selliseid mõnusaid lugusid jutustada ei olegi. Neilgi on mõnusad lood, aga teises võtmes. See nõukogude aeg avaneb neis intervjuudes oma põlvkonna inimestele muheda meenutusena ja noored, kes ei tea sellest midagi, kuulavad ja vaatavad, mis toimus,” mõtiskles ta. “Nagu ütles Hardi Volmer, et kui tema noor oli, siis oli tal kindel tunne, et Pärnu on rokipealinn. Palju bände tegutses sel ajal ja päris palju on seda infot, mida me ei teagi.”
Linnaorkestril on oma TV
Mitme kuu jooksul kolme kaameraga pea- ja kodulinnas salvestatud intervjuusid on võimalik tagantjärele Pärnu linnaorkestri TV-platvormil nüüd vaadata. Osa neist (Marko Matvere, Indrek Raadiku ja Marek Taltsiga) kontserdipublik veel ei näinudki, neid saab kasutada järgmine kord.
Platvorm sündis siis, kui olid koroonapiirangud ja Pärnu linnaorkester taotles kultuuriministeeriumilt toetust salvestustehnika soetamiseks nii helis kui pildis: et kui on piirangud, siis oleks ikkagi võimalik Pärnu linnaorkestri kontserte vaadata.
Sarnaselt Pärnu muusikafestivaliga, millel on samuti loodud oma TV, on linnaorkester pannud sinna üles ka toimunud kontsertide salvestusi, sealhulgas esiettekandeid, ning on ühtlasi nagu ajalookroonika.
/nginx/o/2024/04/13/16001874t1h3c71.jpg)
Erastus lisas, et kontserdisalvestuse TV-platvormile ülespanek eeldab muusikute nõusolekut, samuti eelneb sellele salvestuse ülekuulamine-vaatamine ehk kvaliteedikontroll, mistõttu ei pruugi päris kõiki kontserte sealt leida. “Tahaks ikka, et sellest kena meenutus jääks,” põhjendas orkestrijuht.