Pärnumaalt läbisid esimeste füüsikaõpetajatena mullu sügisel nimetatud programmi Merit Eier Vändra gümnaasiumist ja Hele-Riin Kutsar Kilingi-Nõmme gümnaasiumist. Mõlemad jagavad oma kogemusi lehelugejatega.
Kas te nüüd teate, kuidas muuta füüsikatunnid õpilastele põnevaks?
Merit Eier: Mina arvan, et füüsika ja teiste loodusteaduste õpetamisel on katsetamine ja ise asjade järeleproovimine hästi oluline. Kindlasti kõik siduda igapäevaeluga, sest ega see noor muidu viitsi õppida selliseid asju.
Kuidas te Vändra gümnaasiumis olete pannud õpilasi füüsika vastu huvi tundma?
Eier: Vändra gümnaasiumis on sellega üsna hästi. Paar aastat tagasi tegi üle poole õpilastest 9. klassi lõpus füüsikaeksamit valikeksamina ja sel aastal tahtsid õpilased ise olümpiaadile minna.
Meil on ka selles mõttes hästi, et meil on õppelabor. Tingimused on olemas, samuti õpetajad ja hakkajad lapsed. Seega ei saa kurta.
Kuidas on lood füüsika õpetamisega Kilingi-Nõmmes?
Hele-Riin Kutsar: Samuti üsna hästi. Erinevalt Meritist olen mina natukene noorem õpetaja selles valdkonnas. Läheb alles kolmas aasta. Ma alles ehitan üles süsteemi, kuidas seda huvitavaks teha. Õpin koos õpilastega tihtipeale.
Nüüd tuleb meil väike eksperiment 8. klassidega: poolteist kuud õpime ainult praktiliste tööde ja õuetundide abil. Vaatame, kuidas see välja tuleb.
Kui palju tänapäeval füüsikat koolides õpetatakse ja millal selle aine õpetamisega algust tehakse?
Kutsar: Põhimõtteliselt algab see 7. klassi loodusõpetusega, kuid juba algklassides räägitakse natuke elektrist ja jõust. Mitte küll sellisel moel nagu kõrgemas kooliastmes, vaid üldisemalt: kuidas me iga päev sellega kokku puutume, ohutus ja muud sellist.