/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
Enamikus kodudes sätitakse täna-homme pliidile potid munade keetmiseks. Ehkki see töö tundub olevat imelihtne, kipuvad munad pahatihti pragunema, vale kõvadusega jääma või ei tule koor kuidagi lahti. Nii tasub uurida munatootja Talleggi spetsialistide nõu, kuidas mune õigesti keeta.
Kuidas keeta muna õigesti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne munade keema panemist oleks hea munakarp juba tund aega varem külmkapist välja võtta. Munad peab asetama keevasse vette nii, et need oleksid täielikult veega kaetud, aga samal ajal jälgides, et vesi ei keeks täisvõimsusel. Et munakoor keetmise ajal ei puruneks, võib lisada vette pisut soola või äädikat.
Kolmeminutise keetmisega saab muna, mille valge on hüübinud, kuid kollane veel vedel. Viie minutiga jõuab munavalge hüübida, kuid kollane on poolvedel, ja kümne minutiga keeb muna kõvaks.
Et koor lihtsamini lahti tuleks, peab pärast keetmist mune külma veega ehmatama.
Päevil, mil süüakse palju mune, on hea teada, et kanamuna sisaldab kõiki elutegevuseks vajalikke vitamiine, enim on aga A-, D-, B12-, B4- (koliin), B3-, B2-vitamiini ja biotiini.
Munavalgest 10 protsenti moodustavad valgud ja 88 vesi, munarebus on 16 protsenti valke ja 30 rasvu.
Kui aga tekib segadus ja vaja kindlaks teha, kas muna on veel toores või keedetud, pange ta vurrina laua peale keerlema – kui muna mõnusasti keerleb, on ta keedetud, kui mitte, siis toores.