Galerii Seeneniidistikust protsendikunst viis selle autorid reisile, kus terendas pankrot ja ajaloo prügikast

Copy

Kui majja tungib seen, tähendab see kinnisvaraomanikule üldiselt suuremat sorti peavalu. Pärnu Rohelise tänava riigimaja seinale jõudnud mütseel loob sellesse reeglisse erandi: seeneniidistikust kasvatatud seinapannoo “Maadeavastajad” on ligemale 140 protsendikunstina sündinud taiese seas esimene avalikus ruumis eksponeeritud teos, mis on valminud elusorganismist.

Innovaatilisest materjalist seinapannoo võitis Riigi Kinnisvara protsendikunsti komisjoni südame mullu mais, kui peagi valmivasse hoonesse valiti taieseid, mida kunstiteoste tellimise seadus nõuab. Kunstikonkursi žürii hinnangul haakuvad taiese kontseptsioon ja looklev orgaaniline vorm riigimaja kasutajate ja märksõnadega, mis võistluse lähteülesandes püstitati: keskkonnahoid, loodus, ilm ja kliima, keskkonnaprobleemid ja säästev areng.

Mütseelist ehk seeneniidistikust kasvatatud umbes üheksa ruutmeetri suuruse pannoo autorite Arvi Andersoni ja Roman-Sten Tõnissoo sõnade järgi kujunes konkursile pakutud idee vormistamine parajaks seikluseks ja esimese ebaõnnestumise järel seisti silmitsi pankrotigagi: esimene seeneniidistikust ja kanepiluust kasvama pandud kooslus ei edenenud loodetult. Nii seisti valiku ees, kas tunnistada idee nurjunuks, sest kokkulepitud tähtajaks ei oleks teos riigimaja seinale jõudnud ühegi nipiga, või paluda tellijalt lisaaega ja alustada uuesti nullist. “Õnneks oli Riigi Kinnisvara väga vastutulelik ja saime ajapikendust,” ütles Anderson.

Teisele katsele minnes oli autoritel kogemusi ja teadmisi juba rohkem ning vormidesse kasvama pandud kanepiluu ja seeneniidistiku segu arenes jõudsalt. Kui vormides kasvanud niidistik oli võtnud soovitud kuju, tuli paneelid, millest suurim 1,5 meetri laiune, aeglaselt Andersoni isa pagariahjus ja saunas kuivatada, lakkida ja viimistleda eksponeerimiskõlblikuks.

Tagasi üles