Toomas Kivimägi ⟩ Keegi on haamri varastanud

Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi istungit juhatamas. Foto: Mihkel Maripuu

Aastaring Toompeal on läinud lennates. Sõit nagu Ameerika mägedel. Alustan viimase kümnendi suurimast maksulangetusest. Maksuküüru (palgalt 34 protsenti tulumaksu „koorimine” vahemikus 1200–2100 eurot) kaotamine. Nõustun, et selle muudatusega väheneb riigi tulu umbes 400 miljonit euro võrra, ent see raha jääb inimeste kätte, riik ei pane seda oma taskusse.

Kusjuures enamik sellest rahast tuleb tarbimisse tagasi ehk elavdab majandust. Maksutuluna laekub sellest mõistagi osa, vahest nii 100 miljonit eurot. Tegime seda, mida kõik, rõhutan, kõik poliitikud nõuavad: rohkem palka politseinikele, päästjatele, õpetajatele. Keskmise palga (2064 eurot) saajale jääb selle otsusega 1308 eurot rohkem kätte.

Üks selle otsuse osi on tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 700 euroni, mille peamine mõte on toetada väiksema sissetulekuga inimesi. Eelnevaga haakub pensionitõus: mullu 17,6 protsenti, tänavu 10,5 protsenti (keskmine pension on 774 eurot). Seega ei ole ka väiksema sissetulekuga inimesi, keda maksuküüru kaotamine ei puuduta, unustatud. Panustatud rohkemgi kui riigile praegu jõukohane ...

220 miljonit eurot Via Balticasse

Sellises mahus ja tempos pole Eesti olulisimasse maanteesse viimasel 30 aastal ligilähedaltki investeeritud. Pärnu–Uulu, üheksa kilomeetrit 2+2-teed, maksumus 34 miljonit eurot, valmib sel suvel. Sauga–Pärnu 2,6 kilomeetrit, 2+2-maantee, maksumus 13,3 miljonit eurot, valmib hilissuvel 2025. Minu lemmiklaps Libatse–Nurme 2+2-realine, 21,6 kilomeetrit, maksumus 87,5 miljonit eurot, projekteerimine ja maade omandamine käib. Ehitus on kavandatud kahe eraldi hankena. Sel suvel otsitakse ehitajat Are–Nurme lõigule (12,1 kilomeetrit). Ehitus algab viimases kvartalis, valmib 2026. Veel selle aasta lõpus minnakse ehitushankesse Libatse–Are lõiguga (9,5 kilomeetrit), valmima peab see 2027. aasta lõpus.

Aga see pole kõik. Tänavu veebruaris saime Euroopa Liidu sõjalise mobiilsuse meetmest Tallinna–Pärnu maantee kilomeetritel 62,2–64,8 ja 68,2–78,8 Päädeva–Konuvere 2+2- teelõikude rajamiseks 41 miljonit eurot. Sellega on siiski üks mure. Euroopa raha kasutamise tingimus on, et peame omalt poolt niisama palju (41 miljonit eurot) vastu panema. Teades, kui keeruline on seis riigieelarvega, paneb see proovile. Aga veel kord: kui me oma osa vastu panna ei suuda, jääme sellest rahast ilma. Mistõttu, nii keeruline kui ka ei ole, me peame selle raha leidma. Teelõik valmib 2027. aasta lõpuks.

Kõik see kokku teeb 217 miljonit eurot, 46,4 kilomeetrit 2+2-maanteed. Tehke järele või ... On põhjust rahul olla. Kiitus kliimaministrile ja transpordiametile!

Pärnu täiskasvanute gümnaasium jäi oma koju

21. veebruar 2024 on kooli epopöa teise vaatuse lõpp, kui haridus- ja teadusministeeriumi ja Pärnu linna vahel allkirjastati üürilepingu pikendamine 31. augustini 2028. See on pikk lugu. Kirjakastist leidsin kuupäeva 15. oktoober 2021, kui koolipere tähistas Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi (PTG) 100. aastapäeva. Meeleolu polnud kõige ülevam, kuna kooli ähvardas väljatõstmine Noorte väljak 2 majast. Lubasin peokõnes kooli kaitsta. Miks? PTG võtab igal aastal vastu kuus paralleeli ehk 180 õpilast. Koolis on kokku ligemale 500 õppurit. Ka järgneval neljal–viiel aastal võetakse vastu maksimumarv.

Kui seda kooli ei oleks, jääks igal aastal vähemalt 100 inimesel haridustee pooleli, kuna alternatiivid ühel või teisel põhjusel ei sobi. Mind muutev näide: hea tuttav (olen veidi abstraktsem), ent mitte minu valija, tuli tänaval kättpidi tänama, et ma selle kooli eest seisan. Tänas põhjusel, et PTG oli ainus kool, mis tema tütrele haridustee selles astmes sobis.

Oli ootamatu, et üürilepingu pikendamise läbirääkimised kestsid ligemale kaks aastat. Aga lõpp hea, kõik hea. Muu hulgas tänan linna valmisoleku eest leppida üüriga, mis nõrgemale (riigile) jõukohane (üürimäär jäi samaks). Kuid peamine argument on ikka koolipere, õpetajad, õpilased, vilistlased, nende igapäevane hea töö, tugi ja toetus!

Paikuse politseikooli sulgemine on viga

Vabandust, suur viga! Paikuse õppekeskus on sisekaitseakadeemia (SKA) politsei- ja piirivalvekolledži regionaalne üksus. Ent juba mõnda aega on peetud plaani viia osa tegevust üle Tallinnasse ja osa Väike-Maarjasse, kus õppekompleks veel välja ehitamata. Ja Paikuse kool sulgeda. Peamine argument: SKA regionaalseid üksusi (Tallinnas, Narvas, Paikusel ja Väike-Maarjas) koondades saavutada majanduskulude kokkuhoidu. Ega ma seda argumenti eitagi ja reformijatel on mõni põhjendus veel, ent sellest kõigest selgelt ei piisa, et sulgeda taasiseseisvunud Eesti ühe pikema ajaloo ja traditsiooniga kool (Paikuse politseikool loodi juba aastal 1990).

Kui mõni poliitik tahab Paikuse politseikooli sulgemise järel rääkida regionaalpoliitika olulisusest, siis suuremat silmakirjalikkust olla ei saa.

Eriti groteskne on riigieelarve väga keerulist seisu arvestades akadeemia rektori kuulutus: meil on 80 miljonit. Raha pimestab. Muidugi võib selle eest paleesid ehitada, aga Paikusele investeerides on sama eesmärk saavutatav 10–15 miljoniga vs. 30–40 miljonit eurot uue õppekompleksi rajamiseks Tallinnasse.

Paikuse õppekeskus on väga atraktiivse koha peal, Rail Balticu valmides kulub Tallinnast sinna jõudmiseks 60 minutit. On head eeldused koostööks Pärnu politseijaoskonnaga, 300 kohaga äsja kõpitsetud ühiselamu, atraktiivne looduskeskkond. Möönan, et kõiki SKA soove (autodroomi laiendamine) ei ole võimalik Paikusel elanike vastuseisu tõttu realiseerida, aga nende „tühikute” väljaehitamine mujal maksab kümmekond miljonit, ei enam.

Või veel parem, teha koostööd erasektoriga: meil on Põhjamaade uhkeim ringrada, meil on väga edukas ja tugev Aide autokool, kus näitena kõigile nõuetele vastav libedarada. Miks peab riik ise kõike omama, selmet osta teenust erasektorilt? Kui mõni poliitik tahab Paikuse politseikooli sulgemise järel rääkida regionaalpoliitika olulisusest, siis suuremat silmakirjalikkust olla ei saa.

Meie püha sild

Silmaga näha, et tuleb. Ei väsi kiitmast neid, kes korraldasid hanke: Pärnu raehärrad. Hästi tehtud! Sääst nii 30 miljonit eurot. Idee, ajastus, teostus – kõik oli suurepärane. Omalt poolt panustasin 20 miljoniga, mis on riigi osa. Viis miljonit eelmisel aastal, 7,5 miljonit eurot selleks aastaks sai minister Kristen Michali allkirja 11. aprillil. Nagu lubatud. Viimane (mis ei pruugi olla viimane!) 7,5 miljonit on kavas eraldada 2025. aasta eelarvega. Esimese sõidu üle uue silla saab teha suvel 2025.

Pealkirjast ka. Riigikogu istungi juhatajale on opositsioon palju kive tööteele veeretanud. Aga kõiges ei saa neidki „süüdistada”. Haamri, mis on kohustuslik tööriist, et eelnõud hääletusele panna, oli tegelikult „ära peitnud” istungiosakond eelmisel päeval istungisaali külastanud grupi eest. (19. veebruaril oli riigikogu aseesimees Kivimägi sunnitud panema istungi pausile, sest muidu käepärast haamer oli ootamatult kadunud, toim.) Aga nalja sai. Naer on terviseks, ärge teiegi seda unustage! Naergem ja tänagem ning elu on ilusam!