Nädala persoon ⟩ Politseikapten Karin Uibo: Ma ei ole üldse karistamise meelt

Kahe lapse ema Karin Uibo teab, kui oluline on lastele pühendatud aeg. Tööl nähtu tuletab seda pidevalt meelde. Foto: Mailiis Ollino

Pea 30 aastat politseis töötanud Karin Uibo on nii töös kui eri projektide raames pühendanud suure osa oma ajast riskinoorte ja lähisuhtevägivalla teemadele, ent milline inimene ta on? Puurime end karmiks, aga õiglaseks nimetava naise hinge.

Vestleme Uiboga politseitöö köögipoolest. Mis annab ja mis ei anna probleemsete laste puhul tulemust? Kuidas möödus politseikapteni enda noorusaeg?

Kui toimetuses mainisin, et teen teiega intervjuu, märkis üks kolleegidest selle peale, et olite laste hirm. Ta meenutas, et kartis teid omal ajal nagu tuld ja jooksis nii, kuis jalad võtsid, kui suitsetajate kambale jälle peale sattusite. Kuigi ta ise ei suitsetanud, levinud jutud, et olete karm ja “väänate” neilegi, kes niisama patustajate kambaga koos. Mis te selle peale kostate?

Mul on endalgi kolleeg, kes politseisse tööle tulles ja mind nähes oli samuti mõelnud: “Issand, Karin Uibo ...” Temaga puutusime kokku, kui ta oli noor ja tarvitas alkoholi.

Ma olen ikka öelnud, et ma olen karm, aga õiglane. Ja karmuse taga on järjepidevus. Mulle valetada on keeruline. Käe võin aga südamele panna, et protokolli saamiseks pidi ikka midagi rikkuma, lihtsalt kambas olemise eest seda ei saanud. Tollel ajal oli veel see protokolli teema. Igale tegevusele pidi järgnema protokoll ja igal nädalal küsitigi, mitu protokolli tegid.

Nüüd enam selliseid reide koolide juurde vist ei tehta?

Selliselt mitte, aga reide tehakse küll. Eelkõige alkoholi tarvitamise avastamiseks. Näiteks, kui on need 16+ peod. Taktika on muutunud: suhtleme juba enne ürituse korraldajaga, räägime läbi, kuidas võiks teha, et kõik õnnestuks, et alaealine ei saaks peolt alkoholi kätte. Anname sotsiaalmeedias teada, et me tuleme.

Eesmärk ei ole kedagi teolt tabada, vaid rikkumisi ära hoida.

Just.