Taskuhääling ⟩ Kas Pärnumaa turismiettevõtjad on algavaks hooajaks valmis?

Taskuhäälingu "Sõnu ei söö" saates arutlesid turismiteemadel Aivar Ruukel, Annika Raadik ja Margus Randmäe. Foto: Mailiis Ollino

Kas Pärnumaa on atraktiivne turismisihtkoht? Millistest riikidest välisturiste siinmail oodatakse? Kuidas kohalikud ettevõtjad hooajaks valmistuvad?

Sellest ja paljust muust turismiga seonduvast räägivad vastses taskuhäälingu “Sõnu ei söö” saates Pärnu linnavalitsuse arenguosakonna turismiarenduse juht Annika Raadik, maakonna turismiettevõtjaid koondava mittetulundusühingu Destination Pärnu tegevjuht Margus Randmäe ja loodusturismi ettevõtja Aivar Ruukel.

Saatekülalisi usutles Raido Keskküla Pärnu Postimehest.

Kuidas Destination Pärnu suvele ja kogu turismihooajale vastu läheb?

Margus Randmäe: Destination Pärnu ülesanne viia kõike seda, mis siin Pärnus on toredat, külalisteni igal aastaajal. Et külalised teaksid, mida põnevat Pärnus ja Pärnumaal teha on. Nii ka algava suvehooaja eel.

Valdavalt on meie turundus jätkuvalt seotud välisturgudega, päris palju toimetame praegu lähiturgudel Soomes ja Lätis. Suvisel ajal on meie peamised sõnumid seotud sündmuste ja üritustega, mida Pärnu suvehooaeg rikkalikult pakub.

Turundame nii neid sündmusi, mis Pärnu kalendris juba olemas, kui lööme mõne ürituse korraldamisel oma liikmeskonnaga kaasa. Siinkohal väärib märkimist “Tere, Pärnu suvi!”, mis on üks siinseid märgilisemaid sündmusi. Samuti äsjane taliujumise festival. Mõtteid on teha midagi ka kõrghooaja lõpu poole, sügise alguses.

Kas Lätis ja Soomes kõnetate sihtrühmi erinevalt?

Randmäe: Läti sihtturul tutvustame Pärnumaad peamiselt selle sõnumi kaudu, et see on hästi lähedal. Et lätlastel on hästi lihtne siia tulla ja kõik on neile lähedal. Tutvustamisel lisamegi, et piltlikult öeldes on neil vaid üks samm lähima kultuurisündmuse või restoranielamuseni.

Soomes rõhume huumorile. Soomlasel ja eestlasel on veidi sarnane huumorimeel ja proovime selle kaudu siis seal tähelepanu pälvida ja kõnetada.

Kui kanalitest rääkida, siis Soomes kasutame peamiselt digiturunduse võimalusi nagu Meta kanalid, Google’i reklaam ja veidi mõjuisikuid, kes käivad siin, väisavad sündmusi ja seejärel tutvustavad neid soomlastele.

Lätis saame teha natuke rohkem. Seal on meil peale digiturunduse üksjagu sisuturundust ehk artiklid sealsetes väljaannetes, sealhulgas näiteks Läti Delfis. Räägime nii sündmustest kui kõigest muust, mida meie suvi pakub. Lätiski alustame koostööd mitme mõjuisiku või suunamudijaga, kes suvel siia tulevad ja meie sündmusi seejärel lätlastele tutvustavad.

Kuidas Pärnu linn kohalikku turismi panustab ja selle arengule kaasa aitab?

Annika Raadik: Meil käib sellealane arendustöö aasta läbi ja suund on alati ettepoole. Peame oma tegevust planeerima ja praegu on väga aktuaalne Pärnu kui turismisihtkoha uue strateegia koostamine, mis just hoo sisse saab. 16. mail kutsume turismiasjalisi osalema ümarlaual, kus kõigil on võimalik kaasa rääkida ja otseselt panustada selle strateegia väljatöötamisse.

Kindlasti tekib küsimus: miks seda vaja on? Ühelt poolt saab eelmise strateegia etapp läbi ja on aeg koostada uus. Teisalt, kui see eelmine strateegia koostati, oli meil COVID ja tulevik ebaselge. Praegu on olukord väga palju muutunud ja nüüd tuleb ühtsed prioriteedid paika seada, et mis suunas me sammume.

Muidugi kuulub meie töö hulka igasugu võimaluste loomine, et ettevõtjad võrgustuks. Korraldame ümarlaudu nii toiduturismi, äriturismi kui diginähtavuse ja kestlikkuse teemadel.

Nädal tagasi toimus traditsiooniline hooajaks valmistumise sündmus. Kui mullu tagasisidestati meile, et see üritus võiks olla praktiline, siis nüüd me selle vaatenurga võtsimegi.

Tänavu märkisid ettevõtjad, et tuleb keerukas hooaeg ja rohkem võiks olla motivatsioonikõnet. Eks me proovi arvestada kõikidega. Kindlasti tahan esile tuua tihedat koostööd Destination Pärnuga. Meile on see hea viis saada ettevõtjatelt otsest tagasisidet, mis siis oma töös arvestada.

Muidugi on kõiksugu uuringud meile töövahend, millega toimetame. Sel aastal seisab ees Tori ja Põhja-Pärnumaa piirkonna külastajate teekonna uuring. Eesmärgiga, et hiljem minna sealsete ettevõtjate, otsustajate, omavalitsuste juurde ja tutvustada uuringutulemusi, et nad saaksid oma igapäevast tööd tõhustada ja midagi ehk korrigeerida.

Millist turisti Pärnumaal oodatakse? Kuidas leitakse sihtrühm, keda kõnetada?

Raadik: Eks riiklikult ole EISA (ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus, toim) meile riiklikus turismistrateegis ette andnud teemaplokid, millest me lähtume. Nagu loodus, kultuur, kestlikkus, äriturism. Kogu Eestis on tähelepanu keskmes, kuidas jõukam turist siia saada. Selline turist veedab suure tõenäosusega sihtkohas rohkem öid ja toob siia raha. Sellega me uue turismistrateegia koostamisel töötamegi.

Veel tegeleme teenuse- ja tootearendusega, mis on samuti EISA tagantutsitatud. Mõte on, et saaksime need Soome ja Läti turistid ka maakonda ning sealgi oleksid tõmbenumbrid, tooted ja teenused, mis kutsuksid turisti seal rohkem aega veetma.

Aivar Ruukel, kuidas te Soomaal algavale hooajale vaatate?

Ruukel: Mida me siin Soomaal viimasel aastal kõige rohkem omakeskis arutanud oleme, on see, et külalisi ei peaks olema rohkem, kuid nad võiksid pikemaks ajaks jääda. Et ei tuldaks ainult kanuumatkale ja siis kohe tagasi või käiakse Riisa matkarada läbi, aga mingeid teenuseid ei tarbita. Selles suhtes on palju ära teha. Üks asi, millega meie koostööorganisatsioon MTÜ Soomaa Turism veebruaris Touresti messiks hakkama sai, on meie ühine koduleht visitsoomaa.ee, kus peale loodussõpradele vajaliku saab teada, millised majutuskohad siin on ja millistes huvitavates töötubades saab osaleda. Ja et meie piirkonda jäävad veel sellised tuntud kohad nagu Tori hobusekasvandus ja Kurgja talumuuseum. Samuti ulatume naabermaakonda Viljandisse, Suure-Jaanis on näiteks veekeskus.

See on mitmekesine palett. Meie külastajad on nii eestlased kui juba mainitud lätlaste ja soomlaste kõrval niisama tähtsad või tähtsamadki sakslased. Viimasel 30 aastal ongi välismaalastest olnudki vähemalt pool sakslased, alles siis tulevad soomlased, lätlased ja teised.

Kui mõelda Soomaale, siis seal on vist eriti olulised kestlikkus ja roheline jalajälg?

Ruukel: Ikka. Kuigi piirkond on laiem, on Soomaa ikkagi juba 30 aastat olnud kaitseala. Kogu turismi areng on toimunud piirangute ja reeglite järgi. Ma vist imestaks, kui Eestis on mingi koht, kus öeldakse, et neil pole turismi arengus ega pakkumistes kestlikkus oluline. See pole enam lisandväärtus, vaid hügieen. Sama on turvalisusega: me ei taha ju riske oma elule ja tervisele, kui näiteks seikleme või teeme muud adrenaliiniga seotut. Turvalisus on olnud kõigile kogu aeg arusaadav. Ja kus seda kestlikkust veel pole, siis kindlasti tuleb. Seda on näha, kuulda ja tunda igal sammul.

Majanduskommentaarides on kõlanud, et hotellid-restoranid ja turismisektor pole veel madalseisust välja tulnud, samal ajal optimismi tuleviku suhtes nagu on. Kuidas on lood teie arvates?

Raadik: Mina olen aru saanud, et praegune majandusolukord teeb ettevaatlikuks. Kui vaatame ettepoole, siis tõuseb majutusasutustele kehtestatud käibemaksumäär. Üks raskus teise otsas. Selles mõttes on see imetlusväärne sektor, et on tulnud toime nende muudatustega. Kui aga vaadata statistikat, on Eestis siseturiste rohkem kui 2019. aastal. Läti turg taastub meil kenasti, samuti Soome turg. Kuid majandusolukord lükkab seda taastumist kogu aeg edasi.

Randmäe: Ollakse ettevaatlikud ja mida ülemäära roosilist meil pole. Aga hooaeg on ees, kõik on selleks valmis ja seda on oodatud.

Tõsi, turismisektor on viimastel aastatel paljudes kriisides pihta saanud. Kindlasti teeb ettevõtjatele muret jätkuv kulubaasi tõus. Isegi kui sul on maja või restoran täis müüdud, kasvab kulu meeletu kiirusega.

Teisalt: järjest enam tehakse koostööd. Koostöövaim on selline märksõna, mida me hästi tunnetame ka oma liikmeskonnas. Ollakse hästi aktiivsed ja otsitakse koostööviise nii sektori sees kui sektoriüleselt. Näiteks turismi ja kultuuri koostöö. Meil on olnud mitu kohtumist, kus otsitakse võimalusi, kuidas jagada Pärnu sündmusi hooaja peale laiali ja initsieerida madalhooajal sündmusi, mis siia rahvast tooks, et omakorda turismisektorit turgutada.

Ruukel: Saan aru, et see on nüüd kurva jutu rubriik. Lisaksin siia oma kogemuse eile (möödunud nädala neljapäeva, toim) õhtust, kui sain kirja meie koostööpartnerilt, kes tegeleb Hispaania turuga. Et pidi olema kaks rühmareisi Eestisse, sealhulgas päev Soomaal. Nüüd ta need ikkagi tühistas ja ütles, et põhjus on Ukraina-Vene sõda ja neid gruppe ta Hispaaniast ilmselt täis ei müü.

See on näide, et paljud asjad ei sõltu meist, vaid laiemast kuvandist, mismoodi Eesti kusagilt kaugemalt paistab.

Kui vaadata pikemat perspektiivi, siis kuhu tahab Pärnumaa turismiettevõtja jõuda?

Randmäe: Need eesmärgid ja pikema plaani peamegi nüüd selgeks vaidlema ja läbi rääkima selle uue turismistrateegia koostamise käigus. Et vaadata, kuhu ja kuidas edasi liikuda. Laias laastus on Pärnu ja siinsete turismiettevõtjate raskused seotud sellega, et meil on tugev hooajalisus. Destination Pärnuga tahame ühisturunduse ressurssidega seda natuke leevendada ja madalhoojalagi külalisi siia meelitada.

On fakt, et Pärnu on väga sündmuspõhine. Seda suunda toetame väga ja üritame meelitada siia uusi ja rahvusvahelisi sündmusi. Olgu need siis kontserdid või spordivõistlused. Näeme, et maine tõstmise kõrval turgutab see siinset majandust, otseselt turismisektorit, samuti sellega kokkupuutuvaid sektoreid. Iga euro, mis pannakse ühe sündmuse eelarvesse, võib tänu väliskülalistele viis–kuus kuni kaheksa korda rohkem siia piirkonda raha tagasi tuua. Rahvusvahelised suursündmused on kindlasti märksõna, mille nimel oleme valmis pingutama.

Ruukel: Kui seda järgmise viisaastaku plaani natuke avada, siis minu märksõna on UNESCO ja puulootsikud. (Ühepuulootsiku ehk haabja ehitamine ja kasutamine Soomaal kanti UNESCO inimkonna kiireloomulist kaitset vajava kultuuripärandi nimistusse 2021. aastal, toim.)

Mõtlen kogu aeg, et Setomaal on leelo, aga kui palju on neid inimesi, kes ise seda laulaksid või kas või kuulaksid seda, aga Setomaal on selline UNESCO kuvand. Küll oleks hea, kui viie aasta pärast oleks Soomaal samasugune UNESCO kuvand. Siin on minu põhiline ülesanne leida noori mehi, kes neid paate teeks, et viie aasta pärast oleks Soomaal igal külalistemajal, turismikeskusel, puhkekülal oma haabjas. Teatavasti tahab ka Tori oma hobust UNESCO pärandisse. Kui meil on Kihnu, Tori hobune ja haabjas, siis selline UNESCO kuvand on üks tugevamaid kaubamärke üldse, mis turismis on. See laieneb ka Pärnule kui sihtkohale tervikuna.