Ene Rämmeld: Mul on isegi psühholoogiliselt raske mõelda ennast mahajäetud naiseks

Endlas etenduvas Jean Cocteau 1927. aastal kirjutatud ja Ervin Õunapuu lavastuses “Inimese hääl” mängib Naist Ene Rämmeld. Foto: Siim Vahur/Endla

Üle 40 aasta Pariisis elanud Ene Rämmeld, kes eestlaste mällu on sööbinud ennekõike Leida Laiuse 1968. aasta filmi “Libahundi” Tiina järgi, astub veerandsaja aasta järel taas Eestis teatrilavale. Ja ta on seal peaaegu üksinda.

Pool tööd tuli teha Rämmeldil omapäi, lavastaja Ervin Õunapuuta, juba enne Eestisse tulekut, sest Endlas kohapeal on neil proovideks aega olnud ülehomse esietenduse eel napid paar nädalat. Lavastus ei ole küll kuigi pikk: kuni tund aega.

“​Kunagi ammu sai sellest näitemängust räägitud Erviniga, me tunneme üksteist aastaid, aga läksid aastad edasi ja nüüd ma enam ei rääkinud, sest ma mõtlesin, et ma olen liiga vana selle tüki jaoks. Aga ilmselt ta suutis Endla juhtkonnale augu pähe rääkida. Minule on see suur avantüür, monoloogi on raske teha,” tunnistas Rämmeld.

Elamine võõrkeelses riigis palju aastaid vabakutselise näitlejana on talt eeldanud ühtelugu julgust mis tahes keerukaist olukordadest läbi minna.