Vändra metsade vahel lidus poolsada prantslast, kamp taiwanlasi, aga ka nepallased ja hindud

Vändra maratonil osales 231 jooksusõpra. Foto: Mailiis Ollino

Mis ühendab Taiwani, Nepali, Indiat, Kolumbiat, aga ka meile tunduvalt lähemaid riike, näiteks Hispaaniat, Prantsusmaad, Tšehhit, Ukrainat, Lätit, Soomet, Suurbritanniat ja Belgiat?

Nimelt kogunesid just nende riikide jooksusõbrad – mõistagi ka eestlased – Pärnumaale, et anda üheskoos päkkadele valu Eesti vanimal ehk 51. Vändra maratonil.

Peakorraldaja Joel Tintsile pole säärane eksootiline kamp mingi uus nähtus, sest kaugelt tulijaid kohtab igal aastal. Igaühel oma lugu, kuidas siia, väiksesse Maarjamaa alevisse tee üles leitakse.

Kaunil laupäeval said korraldajad ilmataadiga kenasti kaubale, sest taevas säras päike ja termomeetrinäit kerkis üle 20 kraadi. Niisugused olud olid eestvedajale kui palsam hingele ja starti tuli 231 inimest. Peale selle lapsedki, kes näitasid oma kiirust staadionil.

Kirju seltskond

“Kolm päeva enne jooksu oli kirjas vaid 80 inimest. Võid ise arvata, mida selline number korraldajale tähendas,” tõdes Tints, kel tõmbas seest õõnsaks: kas nii vähe osalejaid saabki spordipeost osa? “Tellisin stardinumbreid ikka suure varuga. Õnneks tuli ilus ilm ja ilmselt see tõigi inimesed viimasel hetkel rajale. Saime kokku enam-vähem sama arvu mis eelmistel aastatel ja kõik sujus.”