Trinki teavad kõik kui Koidula muuseumi juhatajat, kes on elanud oma rolli üdini sisse. Kui mõnel argihommikul muuseumi aknast sisse piiluda, võib silmata Jannseni vormi riietunud meest, kümmekonda mudilast ning tindipotte ja sulgi – käsil on ajastuhõnguline ja kaasahaarav Papa Jannseni koolitund.
Kahe siinse suurvaimu, Lydia Koidula ja tema isa Johann Voldemar Jannseni pärandi hoidmist ja tutvustamist peab Trink oma elutööks. Ponnistused, et Koidula muuseum tõuseks fööniksina tuhast, on vilja kandnud. Trink on pühendunud, kirglik, täpne ja rikkaliku teadmiste pagasiga. Ta on kõrgelt hinnatud Koidula ja Jannseni teemade konsultant, toetades aktiivselt telesaadete tegijaid, uurijaid ja koolinoori uurimistööde koostamisel. Ta teeb seda südamega ning tihti oma vabast ajast, ootamata midagi vastu.
Trink on alati aktiivselt toetanud Vana-Pärnu keskuse ja Ülejõe seltsi ettevõtmisi. Ülejõe ja Vana-Pärnu rahvas on saanud omale kogukonnakeskuse, mille üle uhkust tunda. Tringi taganttorkimisel on muusikute, tantsijate, teatritegijate, koolide ja vabaühenduste kirev seltskond Koidula muuseumi ja aia pärast taasavamist kiiresti omaks võtnud ning see on kujunenud üheks Eesti moodsamaks ja armsamaks kirjanike muuseumiks. Siin tähistatakse riiklikke ja kohalikke tähtpäevi, toimuvad teatrietendused, kontserdid ning näitused ja pedagoogilised programmid. Koidula lapsepõlvekodus on sündinud lavastused “Viru laulik ja Koidula” ning “Koidulahing”.
Tringi ja kaasteeliste koostöös on kujunenud traditsiooniks üleriigiline etluskonkurss koolinoortele ja täiskasvanutele. Selle läbi hoiab ta elus etluskunsti ja Koidula luule lugemist. Peale selle toimub Tringi eestvõttel muuseumis kirjanduslike kohtumiste sari, mis toob pärnakateni Eesti tuntud kirjanikud ja kultuuritegelased.