Kolmapäeval, 11. aprilli kell 11 oodatakse 1,5-4aastasi lapsi koos vanematega keskraamatukogu suurde saali, kus seekord lauldakse ja loetakse Mürakarukoolis koos õpetaja Katrin Hilduneniga rütmisalme veest.
Mürakarud hakkavad veesõnu õppima
9. aprill 2012, 11:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Väikesed mürakarud saavad kuulata vihmapilli häält, ilma et nende vanemad laste märjakssaamise pärast muretsema peaksid,“ selgitas lasteosakonna bilbliograaf Signe Peeker.
Mürakarueas tüdrukud ja poisid saavad õppimisindu iseäranis koos täiskasvanuga tegutsemisest ja vanade vahvate ning uute ja huvitavate asjade õppimisest. „Vanemad, kes peale Mürakarukoolis kaasa mängimise koduski mõnd salmi või riimi edasi tahaksid ümiseda, leiavad need nüüd raamatukogu kodulehe lastelehelt www.pkr.ee,“ sõnas Peeker.
Muusikaõpetaja Katrini jutu järgi ei peaks ükski ema ega isa viletsa viisipidamise pärast laulmismõnu endale ega pisikesele mürakarule keelama, sest tähtis on hoopis tegutsemislust.
Jätkuks saalis olevale raamatukorvile oodatakse lapsi peale mängulist pooltundi koos emadega teise korruse raamatumaailma. Kõikidele vesistele asjadele mõeldes leidsid raamatukoguhoidjad peale lastelehel olevate salmide veel üsna mitu veeluuletust ja juttu.
Suure inimese abiga tasuks lugeda lõbusaid salme Ellen Niidu raamatutest "Tere, tere, lambatall!" ja "Laste laulud" ning Ira Lemberi raamatust "Prillmadu". Paljude rõõmsate piltidega veejutud on M. Christina Butleri "Üks vihmapäev" ja Karen Sappi "See oli nali".
Et raamatukogu padjavarud ei ammenduks, palutakse osalejatel võimaluse korral istumismatt, padi või tekk ise kodust kaasa võtta. Mürakarukoolis käimise eest tasu ei küsita.