Erki Melts: Ettevõtlus kui edasiviiv jõud

, Pärnu linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni liige (Reformierakond)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erki Melts.
Erki Melts. Foto: Urmas Luik

Viimastel päevadel oleme üha rohkem kuulnud, kuidas ettevõtted vaatavad üle oma ressursse ja inimesed kaotavad töökohti. See on tõesti muret tekitav probleem. Maailma majanduslanguse valguses paistab tulevik tume. Kas taevas on ikka nii pilvine, kui me seda usume olevat?


Tegelikult mitte, lahendus peitub meis endas ja meie mõtlemises. Peaksime oma tegevustes vaatama senisest rohkem tulevikku ja vastavalt sellele tegutsema. Selge on see, et populism ega lühinägelikud lubadused ei saa meile kuidagi anda kindlat sihti edasi liikuda.



Millise hinnaga?


Arusaadav, et valimislubadusi püüavad täita kõik erakonnad. Küsimus on vaid, millise hinna eest. Kas see hind ei kujune liiga kõrgeks?



Ma ei hakkaks siinkohal negatiivseid näiteid tooma Pärnu linna majandamisest, pigem mõtleks selle peale, mis meil juba olemas on. Põhiküsimus ongi praegu selles, kuidas osata väheste vahenditega suuri asju korda saata.



Tähtsad on ikkagi ideed, mille puudus paistab silma kõige esimesena. Endiselt peab paika see, et kui on hea idee, leidub selle teostamiseks rahagi. Pärnusse on loodud ettevõtete loomist soodustav ettevõtlusinkubaator, mis on väga suur abikäsi eelkõige just algajale ettevõtjale, kuid ka sellele, kellel on midagi untsu läinud ja kes ei oska kuskilt otsast uuesti alata. Inkubaator aitab nii ruumide, raha kui teadmisega.



Pärnumaal on teisigi ettevõtlust toetavaid üksusi, nagu näiteks Pärnumaa ettevõtluskeskus, Eesti kaubandus-tööstuskoda ja Pärnu ettevõtjate liit, mille abile saate alati loota. Inimestel on palju huvitavaid ideid, mis pahatihti jäävad teostamata just julguse puuduse tõttu. Ollakse arad, et otsida enda mõtete teostamiseks toetust.



Kohalike looduslike ressursside tõttu on Pärnus välja kujunenud traditsioonilised iseloomulikud majandusharud: puidutööstus, toiduainetööstus (kalandus), turism ja puhkemajandus. Samuti on majandustegevuses oluline osa pikaajalise tootmistraditsiooniga tekstiili- ja metallitööstusel, teenindavatest harudest transpordil ja ehitusel. Kõik see moodustab mitmekesise majanduskeskkonna, mis iseenesest on väga positiivne. Siiski võiks ettevõtlusaktiivsus Pärnus olla suurem.



Pärnu tuleviku kujundamiseks vajaliku konsensuse saavutamine on võimalik ainult ettevõtjate ja kohaliku omavalitsuse koostöös. Oluline on määrata prioriteedid ja linna arengukava peaks selgelt väljendama tulevikku just ettevõtluse poole pealt.



Vajalik on kohaliku omavalitsuse tugi maakasutuses ja tehnilise infrastruktuuri rajamisel, kutse- ja kõrghariduse omandamisel, tehnoloogiaarengu ja innovatsiooni kindlustamisel, piirkonna maine ja ettevõtluse ühiskondliku arvamuse kujundamisel. Samuti tähendab see kohaliku omavalitsuse arengukavast ja üldplaneeringust lähtuvaid selgeid ja põhjendatud seisukohti linnaruumi ja -maa kasutamise otstarbe ja eesmärkide suhtes.



Visioon peab olema


Väide, et kvalifitseeritud tööjõu puudumine on takistus, ei ole õige. Eesti on pisike ja kui õigetele inimestele anda võimalus tööd teha sellel erialal, mis neile meeldib ja mida nad oskavad, ei saa vahemaad siin takistuseks olla. Ilmselt tuleks kasutada senisest rohkem välistööjõudu.



Euroopa Liiduga ühinemise ja tööjõu vaba liikumisega on oht siinse kvalifitseeritud tööjõu väljavooluks ja võõrtööliste tulekuga kaasnevate sotsiaalsete probleemide tekkeks.



Ajude äravool Pärnust on väga suur, seda peab takistama just lisaväärtuste loomisega. Elada ja töötada tahaksid Pärnus paljud, kuid väljavaateid napib. Konkurentsi tõttu on paljudel inimestel selge vajadus ümber spetsialiseeruda. Mõeldes Pärnu kinnisvaraturu peale, kus pakkumine ületab suurelt nõudluse, leian, et Pärnu peaks mõtlema tõsiselt sellele, kuidas inimesi linna elama meelitada. Kasu saavad sellest kõik, alates kinnisvaraarendajatest-müüjatest, lõpetades sellega, kui palju tulu sellest linnakassasse tekib.



Pärnu linna ettevõtjad, arendajad ja loomeinimesed peaksid maha istuma ja mõtlema Pärnu linna visiooni peale: milline on meie linn 10, 20, 30 aasta pärast, kas räägime Suur-Pärnust väljaarendatud spaade võrgustikust või hästi toimivast ettevõtlusest tervikuna? Ehk peaksime oma teada-tuntud ettevõtluse harusid hoopis laiendama?



Ootaks, et selle koosluse initsiaator oleks linn, mille huvi ja mure see peaks esmajärjekorras olema. Reformierakond on läbi aegade olnud ettevõtjasõbralik, majandusel ja majandamisel on ettevõtluses tähtis osa. Igal omavalitsusel, Pärnulgi peaks olema oma visioon, kuidas edukalt edasi minna. Peaksime ühiselt pingutama, et järele jõuda teistele arenenud riikidele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles